Postimees 1929. aastal: Soome ja Eesti mõistku teineteist paremini

Soome 100: seemnetega rukkileib Foto: Sofia Tyrjy

Tahame meie, et Soomes vähemalt kultuurilisel alal Eestisse tõsiselt suhtutaks, siis tuleb meil enestel selle eest hoolitseda, et meie kultuuriliselt ikkagi midagi oleksime ja meil oleks Soomehõimudele midagi pakkuda. Juba rohkem asuks seesama põhimõte Eesti-Soome politilisesse koostöösse.

Aga kui Soomes arvatakse, nagu toodaks sealt ainult ohvrit, kui meiega isegi vaba Baltimere ja tema rahvaste välise julgeoleku asjas koos minnakse, ei maksa meil reaalset koostööd mõlema rahva vahel palju loota. Isegi veresuguluse sidemed ja hõimurahvaste seesmine sümpaatia ei suudaks pinget välja kannatada.

Aga Soomes hakatakse küll varsti hindama paratamata tõsiasja, et Soome lahe kumbki kallas vabaks jääb ainult nii kaua kui iseseisev on teisel kaldal vennasrahvas! Küllap seal hakatakse siis aru saama, et Suur-Venemaa ajalooline tung ei käi mitte ainult Baltimerele, vaid ühtlasi ja otseteed Atlandi ookeanile. Ja see viimane tee viib just Soome ja Põhja-Skandinaavia kaudu. Kui seda ajaloolist tungi õieti hakatakse taipama, küll siis tõuseb Soomes, kui ka Skandinaavias tarve ligema koostöö järele Balti rahvastega, eriti Eestiga.

Seda rohkem hakatakse siis Soomes hindama vaba Eesti osa rahvusliku julgeoleku ühisel kindlustamisel, mida rohkem iseseisev Eesti seesmiselt konsolideeritud ja rahvusvaheliselt stabiliseeritud on. 14.03.1929