Fukushima ohvrite piinad pole lõppenud

Algkooliõpilased Tokyos Foto: ISSEI KATO/REUTERS/Scanpix

Satsuki Sekine kodu hävis 2011. aastal Jaapani tsunamikatastroofis ning pere pidi põgenema sellele järgnenud tuumapaanikas. 

Veelgi julmemad olid aga järgnenud solvangud ja stigmatiseerimine, millega Sekinel tuli silmitsi seista kogukonnas, kuhu ta ohu eest oli põgenenud. Selle asemel, et kaasa tunda, kiusasid Sekine uued klassikaaslased teda mõnitustega – see on osa diskrimineerimisepideemiast riigis, kus tõrjutakse haavatavaid ja teistest erinevaid.

«Ta on Fukushima tüdruk. Ta kannab nakkavat radiatsiooni,» oli üks halvustustest, mida nüüd 15-aastane Sekine pidi kuulma oma uues elupaigas, mis asus ohtlikust Fukushima tuumajaamast kaugel. «Mu kodu hävis maavärinas ja tsunami uhtus selle rusud minema,» jutustas Sekine AFP-le. «Üks mu sugulastest sai selles katastroofis surma. Pidime tuumaohu eest põgenema.»