:format(webp)/nginx/o/2017/03/15/6450123t1h928f.jpg)
Peaaegu kõigil Eesti omavalitsustel on juba aastaid olnud oma sõprussuhted Soome omavalitsustega. Nüüd, mil mõlemas riigis toimub haldusreform, on ka senised sõprussuhted seatud uude olukorda.
Soome suursaadik Kirsti Narinen: haldusreform mõjutab ka sõprussidemeid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Haldusreformist tingitud muudatused ei tähenda aga seda, et senised sõprusühendused kaovad,» rõhutas Soome suursaadik Kirsti Narinen Eesti Linnade ja Valdade päevade avakõnes.
Rahvusvahelised võrgustikud ja sõprussuhted on nüüdsel ajal vaat et olulisemadki, kui toona, mil need loodi. Ettevõtted, koolid ja kogukonnad vajavad arenguks piiriüleseid kontakte.
«Koostöö võib olla ka projektipõhine. Oluline on, et meil oleksid kaasteelised, partnerlussuhted,» toonitas Narinen.
«Kohalikel tasanditel sündiv rahvusvaheline koostöö tuleb uuele tasandile tuua»
Sõpruslinnade ja -valdade võrgustik Soome ja Eesti vahel suuremas osas 25 aastat tagasi, mil Eestist sai taas iseseisev riik. Toonased vajadused – peamiselt kohalike omavalitsuste ülesehitus – olid teistsugused, kui täna.
«Nüüd tuleb sõprussidemed uuesti määratleda ja sõlmida juba täiesti uuel tasandil. Kui vaja, tuleb need suhted uuesti leiutada. Sest Soome ja Eesti suhete arengus on uus faas. Nüüd oleme me partnerid, kes õpivad teineteiselt ja kes oma oskustega teisele toeks saavad olla,» märkis suursaadik oma kõnes.
Sõprusomavalitsused ja –kogudused pööravad oma rahvuvahelises tegevuses enim tähelepanu spordi-, kultuuri- ja noorsoovahetusele. Tähtsaks peetakse ka kogemustevahetust, tööelualast koostööd ja kodanikuühiskonna ideede-vahetust.
«Üks uus teema, millele nüüdsest võiksime koos keskenduda on kodanikuühiskondade koostöö. Haldusreform nihutab ju nii mitmes mõttes piire ning see sunnib uuesti kohanema. Ent selleks peab säilima kohaliku elaniku identiteet. Vajadusel tuleb meil üheskoos seda tugevdada ning me õnnestume selles just kodanikuühiskonna toel. Oleme mõlemas riigi täna täpselt samas olukorras. Meil on võimalus koos õppida, areneda ning olemasolevaid sõprussidemeid uuesti väärtustada.»
Üleskutse omavalitsustele: uuendame sõprussidemed ja juubeldame üheskoos
Soome juubeliaasta on käivitunud, peagi valmistub ka Eesti oma juubelisünnipäevaks – need kaks ajaloolist sünnipäeva on heaks tõukeks ühiselt midagi uut luua. Sellele viidates kutsus Soome suursaadik tähistama Soome-Eesti sõprusühenduste uuestisündi.
«Tähistame üheskoos Soome-Eesti juubelit ja arutleme, kuidas just meie kodukant ülelahe sõpradega koostöös areneda võiks.
Sõprusühingute vundament on soov ja tahe kokku saada, kokku tulla ja koos olla. Kohtumine on kui põhivajadus, mis on meie rahvaid ühendanud üle lahe käidud sõbrakaubanduse ajast alates. Tänaseks on muutunud vaid vorm, põhivajadus on sama. Sõprus seob ja püsib,» tõdes suursaadik Kirsti Narinen.