Minna Canth: Olgu kõike muud, ainult mitte uinuv, poolsurnud elu!

Minna Canth koos abikaasaga Foto: Repro / fragment

Kirjanik Minna Canth on klassik – nii nimetavad naist soomlased ise. Muidugi tähendab see, et Soome juubeliaastal 173. sünniaastapäeva pidav naine elab endiselt. Ent mil moel? Miks on soomlased talle pühendanud monumente, ehitisi ja tooteid?

Minna Canth (1844–1897) on ajalukku jäänud kui Soome esimene kirjanik ja naisajakirjanik, rahvusvaheliste aadete ja kultuurikandja. Ta oli ka seitsmelapselise perekonna üksikhooldaja ning tal oli tugev ärivaist. Kuid ennekõike oli ja on ta naine. 

Naine, kelle sünnipäeval 19. märtsil heisatakse Soomes riigilipud ning kelle mälestuseks tähistatakse just sellel päeval võrdõiguslikkuse päeva. Sest Minna Canthi elutöö tulemusena tõusis Soome naine meestega võrdseks kodanikuks – 1906. aastal said Soome naised valimisõiguse. 

• Tema ristinimi oli Ulrika Wilhelmina Johnson.
• Ta sündis Tamperel ja suri 53-aastasena Kuopios, kuhu tema isa tekstiilikaupmehest isa Gustaf Vilhelm Johnson perega kolis, kui Minna oli 9-aastane.

• Ta oli andekas laps ja tal oli ilus lauluhääl ning vanemad soovisid anda lapsele parima hariduse. Nii õppis Minna kahes eri koolis, üks neist oli rootsikeelne tütarlastekool.
• 1863. aasta sügisel pääses Minna esimeste naistudengite hulgas tudeerima äsja loodud Jyväskylä õpetajateseminari. 
• õpingud jäid kaks aastat hiljem pooleli, kuna Minna läks mehele seminari loodusteaduste õpetajale Johan Ferdinand Canthile. Perre sündis seitse last: Anni, Elli, Hanna, Maiju, Jussi, Pekka ja Lyyli. 
• Laste kõrvalt asus Minna tööle ajalehetoimetuses. Ta kirjutas Keski-Suomi ja Päijänne uudistele lisaks ka teda ennast paelunud teemadel: kainusest, naiste kasvatusest ja rahvavalgustusest.
• Ka tema kirjanikutee algas neil aastail. Oma esimese novellikogu ning jutustused avaldas ta 1878. aastal.
• Aasta hiljem, novembris jäi Minna leseks. Naine kolis koos lastega Kuopiosse, lapsepõlvekoju. Samas elasid veel ta ema ja vend, kes pidasid ka pärast isa surma edasi papa asutatud tekstiiliäri.
• Kõigest mõni kuu pärast armastatud kaasa surma sai Minna valmis oma esimese näidendi Murdvargus.  
• Peagi kirjutati pereäri aga kogunisti Minna nimele. Naine laiendas pereäri ja hoolitses raamatupidamise eest. Pärast Minna surma jäi ettevõte tema laste hoida ning tegutses jõudsalt kuni 1974. aastani. 
• Tänu isiklikele kogemustele ja läbielamistele jälgis Minna Canth tähelepanelikult just naiste elu toonases ühiskonnas. Keeleteadliku ja uudishimuliku kodanikuna sai temast uueneva Euroopa aadete vahendaja ning oluline arvamusliider toonases Soomes. Teda on nimetatud soomlasliku realismi teerajajaks.
• Ta avaldas kümneid näidendeid ja on nii Aleksis Kivi kõrval väärikal kohal Soome näidendikirjanike ajaloos. Samuti ilmusid Canthi sulest seitse pikka romaani, mitmed jutustused, kõned ja ajaleheartiklid, mis kirjutatud kõik soome keeles. Minna kirjavahetusest – ka isiklikumat laadi – on säilinud enam kui viissada kirja.
• Minna Canthi Kuopios asuvast kodust – Kanttilast – arenes pikapeale kirjanduse ja aadete keskus, mida kutsuti hellitavalt Minna salongiks. Siin kirjutatud, avaldati arvamusi ja loodi. Teemadeks töörahva tulevik, naiste positsioon ühiskonnas, rahuliikumine ja kainuse edendamine, darvinism, spiritism, arstiteadused ja hingeabi, kirjandus. Kuid ennekõike inimese roll kõigi nende aadete keskel argises elus ja parema tuleviku nimel peetud veretus võitluses. 
• Salongis kõlanud mõtted mõjutasis veel aastakümneid hiljemgi Soome arengut. Sest ühel hetkel enam mitte ainult ei räägitud, vaid ka tegutseti. Sündis palju ametlikke seltse ja ühinguid, mis muutsid oluliselt soomlaste mõtteviisi, käitumist ja suhtumisi. Lõpuks ka seadusi.
• Minna Salongis kogunes ka niinimetatud Kuopio naisintelligents – viis keelevaistu ja avara silmaringiga naist, kelle südameasjaks olid keele- ja kooliõpetus ning naise õiguste avardamine kogu Soomes. Need naised olid Elisabeth Stenius, Selma Backlund, Elisabeth Ingman, Lydia Herckman ja Minna Canth. 
• Tema kodus asub täna tema majamuuseum. Ta maeti suurte austusavalduste saatel Kuopio suurele kalmistule. 

Minna viis ajaloolist lauset, mida siiani tsiteeritakse, kõlavad nii:

1. Mind huvitab üsna vähe see, mida inimesed minu kohta ütlevad!

2. Elu on võitlus, imeline võitlus!

3. Ärgu kõik naised tehku käsitööd.

4. Elagu kõik intelligentsed mehed. Rumalad võivad rahus surra.

5. Olgu kõike muud, ainult mitte uinuv, poolsurnud elu!

Pidupäevakook – retsept pärineb Minna Canthi perekonna retseptivihikust.

• 4 dl vahukoort
• 2 muna
• 2 dl suhkrut
• 2 dl siirupit
• 6 dl nisujahu
• 2 tl soodat
• 2 tl apelsinikoort (originaalretseptis pomerantsi- ehk mõruapelsinikoor)
• 2 tl kaneeli
• 1 tl nelki
• 1 tl ingverit
• 75 g sulatatud võid

1. Vahusta eraldi kõvaks vahuks vahukoor ning toasoojad munad koos suhkruga. Sega vahustatud koor ja munavaht ettevaatlikult omavahel.
2. Lisa siirup ja eelnevalt kokkusegatud kuivained, viimasena sega juurde jahtunud või.
3. Vala tainas võiga määritud ja jahuga ülepuistatud suurde (2l) rõngasvormi.
4. Küpseta 175-kraadises kuumuses 30 min, alanda seejärel kuumust 150 kraadini ja küpseta veel u 30 min, kuni kook on küps. Kummuta kook vormist välja, kui see on piisavalt jahtunud. 

Koogi kõrvale sobivad hästi vahukoor ja hapukas keedis.