/nginx/o/2011/03/18/540791t1h1a3d.jpg)
Kui Iraagi sõja eelõhtul leidis Prantsusmaa toonane president Jacques Chirac, et allianssi pürgivad väikeriigid jätsid kasutamata «suurepärase võimaluse vait olla», siis ka Liibüas sekkumise küsimus on Euroopa riigid jaganud kahte leeri.
Liibüa on löönud Euroopasse kiilu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui kaheksa aasta eest olid Prantsusmaa ja Ühendriigid eri leerides ning Chirac kritiseeris teravalt Washingtoni Iraagi-poliitikat, siis Liibüa lennukeelutsooni küsimuses on riigid ühes paadis.
USA veenmine lennukeelutsooni vajalikkuses võttis siiski aega ning Pariisi uljas otsus tunnustada Liibüa ülestõusnute üleminekuvalitsust seadis ka teised liitlased keerulise valiku ette.
Lisaks Prantsusmaale ja USA-le on lennukeelutsooni üheks häälekamaks toetajaks ka Suurbritannia, kes esitas koos Prantsusmaa ja Araabia Liiga eestkõneleja Liibanoniga eile õhtul ÜRO julgeolekunõukogule vastava resolutsioonikava.
Samas rahvaarvult suurim Euroopa Liidu liikmesriik Saksamaa lennukeelutsooni ei toeta. Seejuures ei toetanud Saksamaa ka julgeolekunõukogus heaks kiidetud resolutsiooni, jäädes ühiselt Venemaa, Hiina, India ja Brasiiliaga hääletusel erapooletuks.
«Pärast riskide kaalumist, jõudsime järelduseni, et Saksa sõdurid Liibüa interventsioonis ei osale,» kinnitas Saksa välisminister Guido Westerwelle, täpsustamata siiski, miks Berliin just sellise otsuse langetas.
Samas hoiatas Westerwelle tsiviilohvrite eest ning soovitas teistel riikidel õppida oma varasematest vigadest, viidates sellega sissetungile Afganistani ja Iraaki.
«Alternatiiv sõjalisele tegevusele ei saa olla tegevusetus,» lisas Westerwelle, kelle sõnul on Berliin seisukohal, et Liibüat 41 aastat juhtinud Muammar Gaddafi peab võimust loobuma ning selleks toetab Saksamaa ELi ja ÜRO tasandil karmimate sanktsioonide kehtestamist Liibüale. Ka kinnitas minister, et Saksamaal on kontaktid Liibüa üleminekuvalitsusega.
Prantsusmaa valitsuse esindaja Francois Baroin on jõudnud idanaabri otsuse üle juba avaldada ka pettumust.
Liibüa küsimus tekitab erimeelsusi ka Euroopa Liidu tasemel. Nii süüdistas Suurbritannia peaminister David Cameron diplomaatide sõnul ühenduse kõrget välisasjade ja julgeolekupoliitika esindajat Catherine Ashtoni suutmatuses leida Liibüa küsimusele lahendus.
«Ashton ei suutnud möödunud nädalasel ELi kohtumisel võtta seisukohta lennukeelutsooni osas, kuna Euroopa riigid on lõhenenud,» kommenteeris ELi mõttekoja Centre for European Reform analüütik Hugo Brady AFP-le. «EL pole koherentne. See on jätkuv probleem.»
«Reaalsuses juhindutakse välispoliitikas sellest, millistena nähakse oma strateegilisi huve. Kas Euroopa riikide strateegilised huvid kattuvad?» küsis Bradly.
Ettevaatlikult suhtuvad lennukeelutsooni Malta, Itaalia ja Austria, ELi välistest riikidest Austraalia. Sõjalistes erioperatsioonides on lubanud osaleda aga Hispaania ja Qatar. Poola on lubanud logistilist abi, Taanis nõuab küsimus parlamendihääletust.
Välisminister Urmas Paeti kinnitusel Eesti Liibüa operatsioonides osalemist ei kavanda.
Paljud allianssi kuuluvad Euroopa riigid ootava aga NATO otsust lennukeelutsooni osas. Vastava otsuse peaks allianss langetama täna. NATO vihmavarju all peab Liibüas sekkumist võimalikuks ka näiteks allianssi mitte kuuluv Rootsi.
«Rootsi langetab otsuse oma sõdurite võimaliku saatmise kohta iseseisvalt. Kui meilt palutakse, siis me võtame positsiooni,» kommenteeris Rootsi välisminister Carl Bildt ajakirjanikele. «Kuid NATO peab esmalt otsusele jõudma ja otsustama sõjalise sekkumise kasuks,» täpsustas Bildt.