ELi välisministrid katkestasid täna reale Valgevene tippametnikele, teiste seas president Aljaksandr Lukašenkale, paari aasta eest kehtestatud sissesõidukeelu, et julgustada seda riiki astuma samme demokraatia suunas.
Euroopa Liit peatas Lukašenka reisikeelu
2006. aasta presidendivalimiste järel kümnetele kõrgetele funktsionäridele määratud viisakeeld tühistati suuremale osale neist esialgu pooleks aastaks, misjärel see üle vaadatakse, vahendas AFP. Kõigi sanktsioonidest mõjutatud ametnike varad euroliidu riikides jäeti siiski endiselt külmutatuks.
ELi reisida ei lubata ka edaspidi reisida vaid neljal isikul, keda seostatakse aastate eest mitme inimese kadumisega Valgevenes, samuti sealse keskvalimiskomisjoni juhil Lidia Jermošinal.
Valgevene sanktsioonide leevendamise aluseks oli poliitvangide vabastamine ning OSCE vaatlejate kutsumine hiljutistele parlamendivalimistele, kus kõik kohad anti siiski president Lukašenka lojalistidele, mida läänes teravalt kritiseeriti.
ELi välissuhetevolinik Benita Ferrero-Waldner rõhutas eelnenud kohtumisel Valgevene välisministri Serge Martõnoviga, et demokraatlikke arenguid selles riigis tuleb julgustada.
«Me ei peaks praegu enam viivitama oma vastusega, sest ma kardan, et muidu me laseme käest võimaluse haarata poliitiline hoob,» tõdes volinik.
Tema sõnul tahetakse viisakeelu tühistamisega näidata, et «edasiminekut premeeritakse» ning euroliit toetab pragmaatilisemat konkreetset lähenemist.
Ferrero-Waldneri lisas, et Valgevene seisab silmitsi ajaloolise valikuga. «Ta kas astub vajalikud sammud demokraatia ja sõltumatuse suunas või alistub stagnatsioonile.»
Euroopa Liidu liikmesmaadest toetasid enim viisakeelu kaotamist Valgevene naabrid Poola ja Leedu, mille valitsused soovivad tugevdada ühenduse mõju Minskis vastukaaluks Moskvale.
Poola välisminister tõi võrdluseks ka Kuuba, mille vastu tühistati suvel sanktsioonid, hoolimata asjaolust, et seal hoitakse poliitvange endiselt trellide taga.
Luksemburgi kohtumisel otsustasid ELi välisministrid täna tühistada ka sanktsioonid teise endise Nõukogude vabariigi, Usbekistani liidrite vastu, põhjendades seda riigi mulluste edusammudega õigusriigi põhimõtete austamisel ja inimõiguste kaitsel. Relvaembargo jäeti selle riigi vastu siiski jõusse.
Kesk-Aasia riigile kehtestatud ülejäänud sanktsioonid külmutati juba eelmisel aastal ning kaotati nüüd täielikult. Kolme aasta taguste sanktsioonide põhjuseks oli Taškendi keeldumine lubada rahvusvahelist uurimist ohvriterohke Andižani ülestõusu asjaolude väljaselgitamiseks.