Mamma pitspükstest inspireeritud klassika ehk Aalto vaasi lugu

Kunstnik Alvar Aalto kujundatud klassika ehk Savoy vaas Foto: Suomen Lasimuseo / Soome Klaasimuuseum

Soome juubeliaasta üks põnevaim ajarännak on näitus, mis viib meid esemete kaudu läbi saja iseseisvusaasta. Eestis tegutseva Soome Eesti Instituudi ideest sündinud ekspositsioon rändab aasta jooksul ka ise. Nii näeb ajaloolisi esemeid esmalt Helsingis ning Tallinnas. Seejärel ka Oslos, Madridis ja Riias.

Üks ese, milleta Soome ajalugu ja soomlase argipäeva ette ei kujuta, on disainer Alvar Aalto loodud Savoy vaas. Näitusel «100 Soome asja» on nähtaval ka vaasi ajalooline valuvorm. Milline on aga klassikaks saanud vormi lugu?

Aasta oli siis 1936. Soome klaasikunstnikele korraldatud Karhula-Iittala disainikonkursile esitas teiste hulgas oma töö ka 38-aastane Alvar Aalto, kelle konkursinimeks oli «Eskimonaise nahkpüksid». Töö oli nii omapärane, et kohtunikekogul polnud kahtlustki – lainetava olemusega klaasnõu ehk Savoy vaas võitis. 

Rahvasuus nimetatakse teost lihtsalt Aalto vaasiks, ent see ese on olemas vaat et igas Soomes kodus. Ka on vaas aastakümneid olnud pea kohustuslik pulmakingitus. Et igaüks taskukohase klassiku saaks soetada, on vaase mitut värvi ja ka suurused vahelduvad. Kuid kõigil neil on täpselt üks, laineline kuju, mis sobib iseäranis hästi just  tulpidele, mida Soomes on müüdud ka kui jõululille. Ent vaasi omapärasest vormist rääkides tuleb tunnistada, et Aalto inspiratsiooni allikaks olid mamma pesupüksid, mille ääri ehtisid uhked broderiipitsidest satsid.

On see nüüd vaid humoorikas lugu või tõsine ülestunnistus, jääb igaühe enda otsustada. Kindel on, et vaasi põhja kuju vaadates on mõni meist näinud ka Soome järve piirjooni. Näiteks on võrreldud vaasi kuju Aalto sünnikohas loksuva Kuortane  järvega. Üks on kindel – Aalto on oma loominguga tiivustanud ka meie fantaasiat.

Miks siis ikkagi Savoy?

Aalto vaasi teine, ametlikum nimi on Savoy vaas. Räägitakse, et see on seotud disaineri teise samal ajal töös olnud projektiga. Nimelt palutud Aaltol, kes oli ju ennekõike arhitekt, just 1930ndatel kujundada Savoy-restorani sisustus ning sinna vajalikud valgustid ja toolid-lauad.

Esimesed Aalto vaasid olid ainulaadsed. Algselt vormiti vaase puuvormis, mis omakorda tähendas, et ükski vaas ei saanudki järgnevaga samasugune olla. Kõik vormid olid küll lainelised, ent täiesti omamoodi lainelised ja seega ainulaadsed. Aastate jooksul said neist tõelised rariteedid.

Praktiline, kuid ilus

Alvar Aalto oli esimene kunstnik, kes muutis arusaama, et vaas peab olema sümmeetriline. Maailma kunstiajaloos nimetatakse Aaltot koguni müürilammutajaks. 

Vaasi populaarsuse taga on niisiis fantaasia, julgus, ainulaadsus, omapära, esteetilisus ja praktilisus, sest selles vaasis on iga lill ilusti esil.