Montenegro rahutused lõppesid vigastatutega

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Jürgen Tamme
Copy
Rahutused Montenegros.
Rahutused Montenegros. Foto: Reuters / Scanpix

Märulipolitsei oli sunnitud Montenegro pealinnas Podgoricas Kosovo iseseisvumise tunnustamise vastu meelt avaldanud inimeste laiali ajamiseks kasutama pisargaasi.


Hinnanguliselt 10 000 inimest kogunes Podgorica tänavatele, et avaldada meelt Montenegro valitsuse otsuse vastu tunnustada Kosovo iseseisvust, kuid kokkupõrked politseiga muutusid teravaks pärast ametliku osa lõppu, kui protestijatest eraldus paarisaja liikmeline radikaalselt meelestatud jõuk, vahendas AFP.

Kokkupõrgetes sai vigastada vähemalt 34 inimest, kellest 23 olid politseinikud. Korrakaitsjate kinnitusel arreteeriti kokku 28 inimest.

Meeleavaldajad nõudsid kolmapäevaks «ebaseadusliku» tunnustamisotsuse tühistamist ja referendumi väljakuulutamist. Tingimuste mittetäitmise korral nõuti, et riigipea kuulutaks välja erakorralised valimised, kirjutas Reuters

Serbia-meelsed protestijad loopisid korrakaitsjaid kividega ja süütepudelitega ning tungisid läbi parlamendihoone juurde püstitatud turvaaiast, mistõttu politsei oli sunnitud kasutama pisargaasi ning protestijate laiali ajamiseks kasutama jõudu.

Korrakaitsjad blokeerisid ka pealinna peatee Sveti Petar Cetinjski bulvari ja selle läheduses olevad tänavad ning tugevdasid keskvõimu asutuste kaitset.

Montenegro valitsuse otsus tunnustada Kosovo sõltumatust tõi eelmisel nädalal kaasa ka serblaste vihase reaktsiooni pealinnas Belgradis ja riik otsustas Montenegro suursaadiku riigist välja saata.

«See on Montenegro ajaloo kõige häbiväärsem otsus,» kinnitas Serbia ortodoksi kiriku piiskop Amfilohije Radovic, kritiseerides Serbia südameks nimetatud Kosovo tunnustamisotsust.

Montenegro 650 000 elanikust nimetab ennast serblaseks rohkem kui 30 protsenti. Montenegro iseseisvus 2006. aastal, kui piirkond eraldus Serbiast.

Tagasi üles