Ülevaade Venemaal toimunud terrorirünnakutest

Allakukkunud lennuki A321 mälestusüritus Peterburis.

FOTO: Peter Kovalev/TASS/Scanpix

Seoses täna Peterburi metroos aset leidnud pommirünnakuga, milles on esialgsetel andmetel hukkunud vähemalt üheksa inimest, teeme tagasivaate Venemaa verisematele terrorirünnakutele.

Budjonnovski pantvangikriis

1995. aasta juunis toimus Budjonnovkis Šamil Bassajevi juhitud tšetšeeni võitlejate rünnak eesmärgiga linn oma kontrolli alla võtta. 200-pealine rühmitus võttis haiglas pantvangi 1600 inimest ja nõudis Venemaalt vägede Tšetšeeniast välja viimist.

Järgnenud pantvangikriisi lahendamine oli üks suurimaid läbikukkumisi Vene julgeolekuteenistuste ajaloos. Kolm katset haiglat vabastada kukkusid läbi, pantvangistajad kasutasid elanikke inimkilpidena ja julgeolekujõud kasutasid rünnakus liigset jõudu. Kokku hukkus 129 tsiviilisikut, 415 sai viga.

Korteripommitamised neljas linnas

4.–16. septembrini 1999. aastal toimus Buinakski, Moskva ja Volgodonski töölisrajoonides neli pommiplahvatust. Ametlikel andmetel hukkus 293 ja sai haavata 651 inimest. Osa pomme õnnestus enne plahvatusi avastada.

Plahvatused olid mässuliste vastus Venemaa sõjalisele tegevusele Tšetšeenias ja Dagestanis. Ametlikel andmetel planeerisid ja korraldasid elumajade plahvatused Tšetšeenias tšetšeeni mässajate poolel võitlevad araabia terroristid Ibn al-Khaţţāb ja Abū ‘Umar.

Moskva teatri pantvangikriis

2002. aasta 23.–26. oktoobril Moskvas Dubrovka teatris toimunud pantvangikriisis võtsid umbes 50 tšetšeeni mässulist pantvangi külastajad ja teatri töötajad. Terroristid nõudsid sõja lõpetamist Tšetšeenias.

Kriis venis kolme päeva pikkuseks ja lõppes Vene eriüksuste gaasirünnakuga teatri saalile. Kokku hukkus gaasirünnakus 170 inimest, neist vähemalt 130 olid pantvangid. Vene võimud on keeldunud tundmatu gaasi koostist avaldamast.

Rünnak Mozdoki haiglale

Üks hullemaid tragöödiaid Põhja-Osseetias leidis aset 2003. aasta augustis, mil kümne tonni kodus valmistatud lõhkeainega varustatud veoauto sõitis läbi Vene vägede tugipunkti sõjaväehaigla väravate ja õhkis haigla peahoone. Neljakorruselise haigla hoone purunes täielikult.

Plahvatuses hukkus kolmandik haiglas viibinud sõduritest ja haiglapersonalist, kokku suri 35 inimest. Venemaa ametiisikud süüdistasid plahvatuse korraldamises Tšetšeeni mässulisi.

Pommirünnakud Moskva metroos

2004. aastal toimus kaks suurt pommirünnakut Moskva metroole. 6. veebruaril õhkis enesetaputerrorist Avtozavodskaja peatuse lähedal lõhkekeha, tappes 41 ja vigastades kuni 120 inimest.

President Vladimir Putin süüdistas rünnakus Tšetseenia separatiste, kuid nood eitsaid süüd. Lõpuks võttis rünnaku eest vastutuse eelnevalt tundmatu tšetšeenide rühmitus Gazoton Murdash.

31. augusti hommikul õhkis naissoost pommar lõhkekeha Rižkaja metroopeatuse ees. Rünnakus hukkus vähemalt kümme inimest, 50 sai haavata. Väidetavalt toimus plahvatus enneaegselt, kuna ründaja ja tema kaasosaline kavatsesid õhata pommi metroos sees. Ametlikel andmetel oli rünnaku taga veebruarikuise rünnaku korraldanud Tšetšeenia separatistid.

Nazrani reid

Inguššia suurimas linnas Nazranis 2004. aasta juunis tšetšeeni võitlejate korraldatud reidis tapeti 98 inimest. Varastatud vorme kandnud mässulised püstitasid teetõkkeid ja kontrollisid möödujate dokumente. Kõik, kes tuvastati valitsusametnikena, tapeti kohapeal.

Rünnakud reisilennukitele

2004. aastal korraldati terrorirünnak kahele Moskvast õhku tõusnud reisilennukile. Volgogradi ja Sotšisse suundunud lennukil õhkisid end kaks naissoost enesetaputerroristi, tappes kokku 89 inimest. Juhtum paljastas tõsised turvaaugud Domodedovo lennujaamas, kus lubati ründajatel ilma turvakontrolli või enesetuvastuseta lennule pääseda.

Beslani pantvangikriis

2004. aasta septembris Venemaal Põhja-Osseetias Inguššia piiri lähedal Beslanis toimunud pantvangikriisis hõivasid relvastatud võitlejad 1. septembril koolimaja ja võtsid pantvangi kokku üle tuhande õpilase, õpetaja ja lapsevanema.

Juri Tutov/AFP/SCANPIX

FOTO: Yuri Tutov/AFP

3. septembril ründasid hoonet Vene julgeolekujõud (Spetsnaz). Ametlikel andmetel sai surma 344 tsiviilisikut, neist 186 lapsed. Sadu inimesi sai haavata. Rünnaku korraldasid tšetšeeni sisside juht Šamil Bassajev ning tema asetäitja Inguššias Magomet Jevlojev.

Naltšiki reid

Venemaa Kabardi-Balkaari Vabariigi pealinnas Naltšikis toimus 2005. aasta oktoobris laialdane mässuliste vägede operatsioon, milles võeti sihikule linna valitsushooned. Mõningatel andmetel osales selles kuni 300 võitlejat. Erinevatel allikatel hukkus üle saja inimese, neist vähemalt 14 tsiviilisikut. Vastutuse võttis islamistlik Vilajat KBK.

Nevski Ekspressi rünnak

STRINGER/RUSSIA/REUTERS/SCANPIX

FOTO: STRINGER/RUSSIA/REUTERS

2009. aastal sõitis Moskvast Peterburisse teel olnud reisirong Nevski Ekspress isevalmistatud lõhkekeha plahvatuse tõttu rööbastelt välja. Rongis viibinud 682 inimesest hukkus 28, 130 sai vigastada. Tveri oblastis toimunud rünnaku eest võttis vastutuse Põhja-Kaukaasia mässuliste liider Doku Umarov.

Moskva metroorünnakud

REUTERS/SCANPIX

FOTO: HO/REUTERS

2010. aasta 29. märtsil hommikuse tipptunni ajal õhkisid end eri rongides 30-minutiliste intervallidega kaks naissoost enesetaputerroristi. Vähemalt 40 inimest hukkus ja üle saja sai viga. Rünnaku eest võttis vastutuse Kaukaasia Emiraadi liider Doku Umarov.

Domodedovo lennujaama rünnak

2011. aasta 24. jaanuaril toimus terrorirünnak Moskva Domodedovo lennujaamale. Saabuvate lendude pagasisaali lähedal toimunud plahvatuses hukkus 37 ja viga sai 180 inimest. Hukkunute seas oli 13 riigi kodanikke. Toimunu eest võttis vastutuse Doku Umarov.

REUTERS TV/REUTERS/SCANPIX

FOTO: REUTERS TV/REUTERS

Volgogradi rünnakud

2013. aasta detsembris Volgogradi rongijaamas ja trollibussis toimunud rünnakutes hukkus kokku 34 inimest. Samas paigas oli ka kaks kuud varem korraldatud pommirünnak bussile. Rünnaku eest võttis vastutuse Dagestani terroriorganisatsioon Kadarskaja.

STRINGER/REUTERS/SCANPIX

FOTO: STRINGER/REUTERS

Rünnak Vene reisilennukile

2015. aasta 31. oktoobril kukkus Egiptuses Siinai poolsaare kohal alla Vene reisilennuk 224 inimesega pardal. Kõik reisijad hukkusid. Airbus A321 õnnetus toimus umbes pool tundi pärast õhkutõusmist. Ehkki ametnikud väitsid alguses, et õnnetuse põhjustas tehniline rike, võttis lõpuks juhtunu eest vastutuse Islamiriik.

Airbus A321 katastroofipaik Maxim Grigorjev/RIA Novosti/Scanpix

FOTO: Maxim Grigoryev/RIA Novosti

Tagasi üles