/nginx/o/2008/07/01/53363t1hf555.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/04/04/6518385t1h536c.jpg)
Peterburis hakati metrooturvalisusele rohkem tähelepanu pöörama 2013. aastast, seni on selleks kulunud kaks miljardit rubla, kuid õnnetusest see ei päästnud.
Miks turvalisusele kulutatud miljardid Peterburi metrood plahvatusest ei päästnud? (3)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuni 2016. aastani tagasid Neevalinna metroos turvalisust vaid politseinikud, kirjutab Life.ru.
2013. aastal kuulutas Peterburi metroo välja hanke turvalisuse tõstmiseks. Esialgse kava kohaselt oleks alates 2015. aastast kõigisse metroojaamadesse pääsenud ainult läbi metallidetektori. 73 jaama varustamiseks turvaseadmetega, personali väljaõpetamiseks ja palkadeks on kahel eelmisel aastal kulutatud kaks miljardit rubla. Hanke võitnud firma SNT saatis Peterburi nii metallidetektoreid kui ka portatiivseid lõhkeainetuvastamise komplekte, aga ka seadmeid plahvatuse mõju vähendamiseks.
Tarnija kinnitusel on tegu töökindla varustusega, kuid ei osata öelda, kuidas õnnestus terroristidel pommiga neist mööduda. Firma esindaja Dmitri Basovi sõnul võib probleem olla n-ö inimlikus faktoris.
Basovi sõnul peab vastavalt standardile iga nende süsteemiga varustatud metroojaama vestibüülis olema tööl ühes vahetuses viis inimest, aga praegu töötab neid vaid üks-kaks. «Üks inspektor lihtsalt ei jõua reageerida rahvamassile, ühe minuti jooksul läbivad viit või enamatki väravat sajad inimesed,» rääkis firma esindaja.
Life.ru andmetel on metroosse paigutatud turvaseadmetega SmartScan C18 probleeme. Need on liiga tundlikud ja reageerivad ka võtmetele, vihmavarjudele ja tahvelarvutitele.
Seadmed on paigaldatud malelauakujuliselt ja seetõttu kiirgavad nad ka n-ö kõrvaltsooni. Kui väravaid läbib rahvamass, siis pole võimalik tuvastada, kelle peale süsteem häiret annab. On võimalik, et terroristid kontrollisid varem metroojaamade turvalisust. Märtsis sulgesid eriteenistused kahtlaste esemete tõttu vähemalt viiel korral metroojaamu. 3. aprillil, kuus tundi enne plahvatust suleti kahtlase eseme tõttu tunniks ajaks metroojaam Tšernaja Reka.
FSB endise töötaja Sergei Vorontsovi sõnul näitavad plahvatuse tagajärjed, et pommi valmistamisel kasutati näiteks lõhkeainet plastiiti, mida metallidetektor ei avasta.