/nginx/o/2008/10/14/83328t1he092.jpg)
Prantsusmaal elav tšehhi päritolu kirjanik Milan Kundera lükkas tagasi kuuldused, nagu oleks ta 20-aastasena andnud Tšehhoslovakkia salateenistusele (Státní bezpečnost StB) üles lääneriigi spiooni.
Milan Kundera eitas koostööd punase julgeolekuga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kundera, kes pole alates 1985. aastast ajakirjandusele intervjuusid andnud, otsustas süüdituste tõrjumiseks teha Tšehhi uudisteagentuurile CTK avalduse, milles lükkas ümber talle esitatud süüdistused, nimetades eile väljaandes Respekt ilmunud artiklit «mõrvakatseks», kirjutas timesonline.co.uk.
«Ma olen vapustatud millestki, mida ma ei oodanud, millest ma eilseni midagi ei teadnud ja mida pole juhtunud. Ma ei tunne meest üldse,» kinnitas 79-aastane Kundera, vahendas guardian.co.uk.
Tšehhi ajalehes Respekt ilmunud loo autor, Tšehhi Totalitarismi Õpingute Instituudi ajaloolane Adam Hradilek, kinnitas, et ta üritas Kunderaga korduvalt ühendust võtta, kuid kirjanik ei vastanud tema saadetud faksidele ja keeldus teemat kommenteerimast.
Hradileki kinnitusel kahtles ta kaua, kas tal on moraalset õigust lugu avaldada, kuid otsustas seda ajaloolistele allikatele toetudes siiski teha.
Hradilek leidis StB arhiivist dokumendi, mille kohaselt andis «Olemise talumatu kerguse» autor riiklikule julgeolekule üles Saksamaale emigreerunud Tšehhi piloodi Miroslav Dvořáčeki, kelle lääneriikide luureteenistused olid värvanud agendiks ning seejärel tagasi kodumaale saatnud.
Dvořáček mõisteti desertöörluse, spionaaži ja riigireetmise eest surma, kuid hiljem muudeti kohtuotsus vanglakaristuseks, millest Dvořáček kandis erinevate kommunistlike vangilaagrite uraanikaevandustes ära 14 aastat.
Karistati ka Dvořáčekil tagasi kodumaale põgeneda aidanud talumehi ja nende perekondi, kellest üks hukati ja teistele määrati pikaajalised vanglakaristused.
Praegu 80-aastane Dvořáček emigreerus hiljem Rootsi, kus uskus siiralt, et tema välja andmise taga seisis Kundera ülikoolikaaslasest naistuttav, kelle ühiselamus Dvořáček oli peatunud. Dvořáček on keeldunud Tšehhi meediale kui ka ajaloolastele kommentaare jagamast, kuid tema naine polnud üllatunud, et Kundera võimalik koostöö punaste julgeolekuametnikega päevavalgele tuli, vahendas AFP.
Mitmed väljaanded võrdlesid Kunderat ka tuntud saksa kirjaniku Güner Grassiga, kes kuulus Teise maailmasõja ajal Waffen SSi ridadesse, kuid suutis seda kuni 2006. aastani edukalt varjata.
Kõige rohkem küsimusi tekitab aga seik, miks kommunistlik partei ei kasutanud julgeoleku materjale ja Kundera toimikut kirjaniku diskrediteerimiseks. Vaatamata asjaolule, et Kundera oli korduvalt kuulunud kommunistliku partei ridadesse, oli ta oma loomingus NSV Liidu ja punase režiimi vastu väga kriitiline, mistõttu kirjaniku ülestunnistus lääneriigi spiooni väljaandmisel oleks olnud nõukogude propagandamasina maiuspala.
Kundera toimikut uurinud Tšehhi Totalitarismi Õpingute Instituudi ajaloolase Vojtech Ripka kinnitusel jäi furoori tekitanud materjal aga kohaliku politsei valdusesse ja unustati lihtsalt arhiivi.
Maailma avalikkuse ja eriti Tšehhi meedia suure tähelepanu pälvinud juhtum on tekitanud suurt segadust kirjaniku kodumaal, kus Kunderat peetakse rahvuskangelaseks ja nõukogude dissidendiks. Jätkuvalt spekuleeritakse dokumendi autentsuse osas ja levinud on ka arvamus, et Kundera andis Dvořáčeki välja sotsialistliku illusionismiga kaasnenud patriotismist.