Baski rühmitus ETA kinnitas kirjas BBC-le oma desarmeerimiskava

Baski regionaalse valitsuse juht Inigo Urkullu andis märtsi keskel teada, et baskide separatistlik rühmitus ETA kavatseb täielikult desarmeeruda 8. aprillil.

FOTO: AFP / Scanpix

       Baski separatistlik rühmitus ETA kinnitas kirjas Briti ringhäälingule (BBC), et neil on kavas relvad maha panna laupäeval.     

       ""Relvitustamise päev" on homme ning me tahame hoiatada, et protsessi võivad endiselt rünnata rahu vaenlased," teatas rühmitus inglise ja hispaania keeles avaldatud kirjas, mis oli dateeritud 7. aprilliga.

Rahvusvahelisele avalikkusele adresseeritud ja BBC-s neljapäeva hilisõhtul avaldatud kirjas märkis ETA, et on "andnud Baski kodanikuühiskonna esindajatele üle kogu oma relvastuse (relvad ja lõhkeaine)" ning kirjeldas end kui "desarmeerunud organisatsiooni".

Rühmitus märkis, et desarmeerumisprotsessi keskuseks on valitud Baski regioonis Prantsusmaal asuv Bayonne, kuhu on laupäeval oodata tuhandeid inimesi.

ETA kinnituskiri järgneb baskide regionaalse valitsuse juhi Inigo Urkullu märtsis tehtud avaldusele, mille kohaselt paneb separatistlik rühmitus relvad maha 8. aprillil.

Urkullu kutsus siis Hispaania ja Prantsusmaa valitsust üles "näitama ambitsioonikat visiooni ja avama otsesuhtluse" ETA-ga.

Ent ETA veendunud vastane Madrid tõrjus üleskutset ning nõudis rühmituse täielikku laialiminekut igaveseks.

Värskes kirjas märkis ETA, et desarmeerumisprotsess on olnud "raske ja keeruline ülesanne". Rühmitus kiitis baski võime ning samas süüdistas Hispaaniat ja Prantsusmaad "jäärapäisuses".

Aastal 1959 moodustatud ETA ehk Euskadi Ta Askatasuna (tõlkes "Baski riik ja vabadus") on Euroopa Liidu hinnangul olnud terroristlik rühmitus, mida süüdistatakse 829 inimese surmas pommirünnakutes ja tulistamistes, mida on aastakümnete jooksul peetud iseseisva Baski riigi loomise nimel Hispaania põhja- ja Prantsusmaa edelaosas.

ETA loobus relvastatud vastupanust aastal 2011, ent on püüdnud oma laialiminekust püüdnud vastutasuks kasu lõigata kas amnestiaga või paremate vanglatingimustega oma umbes 350 liikmele, keda hoitakse Hispaania ja Prantsusmaa vanglates. Neist umbes sadakond kannab enam kui kümne aasta pikkust karistust.     

Tagasi üles
Back