AJA PEEGEL. Utoopia ja vägivald – äärmusluse tuttavlik nägu

Mõrva eest surma mõistetud anarhistid Nicola Sacco (paremal) 1897 - 1927 ja Bartolomeo Vanzetti (1888-1927). Foto: Personalities/Scanpix

Mustad lipud, pommivööd ja habemed, äärmuslik vägivald ja utoopilised ideaalid – esmalt seostuvad selle kuvandiga ekstremistlikud islamistid eesotsas nn Araabia ja Levanti Islamiriigi ehk ISISega. Kuid sadakond aastat tagasi šokeerisid maailma samamoodi ka revolutsioonilistest ideedest sütitatud anarhistid.

19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses märatsenud anarhismilaine puudutas kaudselt iga maailmajagu. Anarhistide verised rünnakud nõudsid sadu inimelusid. Riigitegelaste mõrvamine muutus nii sagedaseks, et Itaalia kuningas Umberto I märkis pärast noarünnakust pääsemist kuivalt, et see käib tema ameti juurde, vahendab Economist.

Anarhistlike terroristide rünnakud külvasid hirmu ja olid aluseks hulga uute seaduste ja piirangute kehtestamisele. Nagu toona, on ka nüüd selle tagajärjel esile kerkinud küsimusi sõna-, liikumis- ja muude vabaduste piiramise kohta.