/nginx/o/2017/04/13/6548851t1h7403.jpg)
Suurbritannia luureagentuurid märkasid esimesena Donald Trumpi kampaaniameeskonna ja Vene esindajate kontakte, kuid Eesti luure antud vihje võis FBId tegutsema ajendada, vahendab The Guardian.
Eesti luure vihje mõjutas Trumpi Vene-sidemete uurimist (11)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Briti luurele lähedalseisev allikas ütles, et Valitsusside Peakorter (GCHQ) sai 2015. aasta lõpus teadlikuks kahtlastest sidemetest Trumpi lähiringi ja Vene agentide vahel.
Järgmise kuue kuu jooksul jagasid Washingtoniga täiendavat teavet ka mitmed teised lääne luureagentuurid.
Elektrooniliste luureandmete – ehk siginti – jagamisel olid allika väitel tegevad Saksamaa, Eesti ja Poola.
Ka «Viie silma» luureühendusse kuuluv Austraalia jagas USAga materjali.
Teise allika kohaselt olid luureandmete vahetuses osalised ka Hollandi ja Prantsuse luureagentuurid.
Andmeid kogunud GCHQ ei teostanud Trumpi vastast operatsiooni ega otsinud provokatiivset informatsiooni. Väidetavatest sidemetest Vene agentidega saadi teadlikuks lihtsalt rutiinse luuretegevuse käigus.
Mitme kuu vältel hakkasid erinevad agentuurid nägema korduvaid mustreid sidemetest Trumpi meeskonna ja Venemaa vahel ning teavitasid sellest USA luureametnikke.
Allika teatel olid FBI ja CIA algul tõrksad materjali vastuvõtmise osas, kuna USA seadused keelavad Ameerika Ühendriikide kodanike järel ilma loata luuramise.
«Paistis nagu USA agentuurid oleks maganud. Euroopa agentuurid ütlesid selgelt: «Trumpi lähiringi ja arvatavate Vene luureametnike vahel on pidevad kontaktid. Te peaksite sellest teadlikud olema,»» sõnas allikas.
«Sõnum oli selge – olge valvel, siin on midagi kahtlast,» lisas ta.
GCHQ toonane juht Robert Hannigan saatis 2016. aasta suvel materjalid CIA ülemale John Brennanile.
Andmed olid nii tundlikud, et nendega tegeles väidetavalt ainult agentuuride juhtkond.
Pärast venivat algust lasi Brennan viimaks GCHQ ja teiste agentuuride materjale kasutades käiku suuremahulise agentuuridevahelise uurimuse.
Augusti lõpus ja septembris teavitas Brennan leidudest ka Kongressi ja Senati juhtivaid demokraate ja vabariiklasi.
CIA ülema sõnum oli, et agentuuridel on infot selle kohta, et Kreml võib aidata Trumpil presidendivalimisi võita.
Üks allikas kirjeldas Ühendriikide luure tegevust kui väga mahajäänut. FBI juht James Comey muutis oma seisukohta uurimise alustamise osas alles pärast novembrikuiseid valimisi.
Comey meelemuutus võis olla põhjustatud sellest, et FISA andis oktoobris agentuuridele loa jälgida kaht panka, keda kahtlustati seotuses Kremli salajase mõjuoperatsiooniga.
BBC teatel ajendas FBI otsust jälgimistegevust alustada ühe Balti riigi luureagentuurilt saadud vihje. Arvatakse, et see riik võis olla Eesti.
Sama orderi alusel lubati ka Trumpi lähikondlase Carter Page`i jälgimine, keda kahtlustati Vene mõjuagendina töötamises.
The Washington Posti andmetel anti Page`i jälgimiseks luba, kuna olid ilmnenud tema 2013. aasta kontaktid Vene välisluureagendiga ja kohtumised avalikustamata mõjuagentidega. Page on oma süüd eitanud ja kaevanud ebaõiglase poliitiliselt motiveeritud jälgimise üle.