Liitlased teadsid holokaustist 2,5 aastat enne koonduslaagrite leidmist

Auschwitzi koonduslaager-muuseum

FOTO: Czarek Sokolowski/AP/Scanpix

ÜRO hiljuti avalikustatud materjali kohaselt teadsid liitlased kaks ja pool aastat enne koonduslaagrite leidmist holokaustist ning olid ette valmistamas Adolf Hitleri ja teiste natside sõjakuritegude süüdistust.

Nüüd avalikustatud dokumendid näitavad, et 1942. aasta detsembris olid USA, Ühendkuningriik ja Nõukogude Liit teadlikud, et natsid olid tapnud umbes kaks miljonit juuti ning umbes veel viit miljonit juuti, mustlast ja seksuaalvähemuse esindajat võis oodata sama saatus, kuid liitlasväed ei teinud siis midagi, mis oleks aidanud nende inimeste elu päästa, edastab The Independent.

Auschwitzi koonduslaagri vangid

FOTO: RIA Novosti/Sputnik/Scanpix

Briti peaministri Winston Churchilli kabinetti kuulunud minister Robert Arthur James Gascoyne-Cecil, vikont Cranborne, sõnas 1943. aasta märtsis, et juute ei peaks käsitlema kui sõja erijuhtumit ning et Briti impeeriumis on juba piisavalt põgenikke, mille tõttu neid ei saa enam rohkem vastu võtta.

Koonduslaagris olnud lapsed

FOTO: N. Bobrov/RIA Novosti/Scanpix

Natside sõjakurjategusid käsitleva raamatu «Human Rights After Hitler» autori Dan Pleschi sõnul teadsid liitlased juutide massilisest tapmisest 2,5 aastat enne selle avalikuks saamist.

«Seni levinud arvamuse kohaselt said liitlased sellest teada koonduslaagrite leidmisel, kuid nad teadsid sellest märgatavalt varem, juba 1942. aasta detsembris,» kommenteeris Plesch.

Kunagine Auschwitzi koonduslaager

FOTO: RIA Novosti/Sputnik/Scanpix

Londoni ülikooli rahvusvaheliste uuringute ja diplomaatia instituudi professori Pleschi sõnul alustasid liitlased siiski juba 1942. aastal natside sõjakuritegude uurimise ja andmete kogumisega, et nad hiljem neist kuritegudes süüdistatuna kohtu alla anda. Need andmed saadi koonduslaagritest põgenenute ja natside poolt vallutatud riikide vastupanuliikumiste käest.

Plaschi kätte jõudis ka 1944. aastast pärit dokument, milles on ära toodud Hitleri süüdistamine sõjakuritegudes.

1942. aasta detsembris pärast seda, kui USA, Suurbritannia ja teised liitlasriigid koostasid ja avaldasid dokumendi juutide tapmise kohta, lausus siis Briti välisministriks olnud Anthony Eden parlamendis, et Saksa võimud on võtnud vallutatud aladel elanud juutidelt inimõigused ja viivad Hitleri plaani kohaselt ellu juutide massitapmist.

Plsesch sõnas, et hoolimata massimõrvaandmete olemasolust juba 1942. aastal, ei aidanud liitlasväed koonduslaagritesse suletuid kohe, vaid paar aastat hiljem.

USA president Franklin Roosevelti saadik ÜRO sõjakuritegude komisjonis, Herbert Pell üritas midagi ette võtta, kuid ta katsed nurjasid USA välisministeeriumis siis töötanud antisemiidid.

Pell sõnas pärast Teist maailmasõda, et USA välisministeerium ja diplomaadid soovisid hoida Saksamaaga häid majandussuhteid ja süüdistuste esitamine massimõrvas oleks neid suhteid kahjustanud.

Kui Pell avalikustas ta käes olnud info, pidi USA välisministeerium nõustuma natsijuhtide kohtu alla andmisega Nürnbergis.

Koonduslaagrites vaevelnud ja ellujäänud vabastati 1945. aastal ning liitlaste militaarjuhtidele tuli paljude selliste laagrite olemasolu üllatusena.

«USA ja Briti poliitikud pigistasid natside tegevuse suhtes kaua aega silma kinni, kuna nende arvates oli pärast sõda sakslasi vaja võitluses kommunismi vastu. Lääs pidas Nõukogude Liitu sõja käivitanud Saksamaast ohtlikumaks,» selgitas ekspert.

Pleschi teatel pääses ta ligi ÜRO arhiivimaterjalidele, mis olid 70 aastat ajaloolastele kättesaamatud. Need, kes soovivad tutvuda ÜRO sõjakuritegude arhiivis olevate dokumentidega, peavad saama esmalt oma riigi valitsuselt loa ja siis ka ÜRO peasekretäri loa. Isegi pärast nende kahe loa saamist võib minna veel mitu aastat, enne kui uurijad arhiivimaterjalide juurde lubatakse ja nad neist ärakirju teha tohivad.

Pleschi sõnul näitavad nüüd avalikuks saanud ÜRO dokumendid, et holokausti eitajatel ei ole õigus, samas tuleb Teise maailmasõja ajal toimunut edasi uurida.

Iisraelis tegutseva holokausti mälestusorganisatsiooni Yad Vashemi teatel jõudis vabasse maailma teave juutide massimõrvast  juba 1941. aastal, samas aga ei saanud liitlased veel aru, kui tähtis informatsioon neile teada oli ja kui ulatuslik oli juba siis hävitustöö.

Tagasi üles