Soome teadlaste ennustus: selline on meie argipäev 25 aasta pärast

Soome aastal 2042 Foto: Helsingin Sanomat / Jukka Pylväs

Veerand sajandi pärast elame aastas 2042 ja Soome on ka siis jätkuvalt iseseisev riik. Ent nii mõnigi asi on muutunud. Nii usuvad kuusteist teadlast, kes on oma mõtteid jaganud Soome päevalehes Helsingin Sanomat.

Kes kõike loetletut ulmeliseks peab, neile vaid üks soovitus: meenutage aastat 1992 ja mõelge, mida me siis tänasest maailmast ette oskasime kujutada?

• Praegu elab Soomes 5,5 miljonit inimest. Neist 89% on soomlased. 25 aasta pärast on Soome rahvaarv 6,5 miljonit, kasvu tingib sisseränne. Täielikult on muutunud ka Euroopa immigratsioonipoliitika.
• Sisseränne muudab Soomes rahvastiku struktuuri.
• Soome piirid püsivad muutumatuna. Ent väärtused muutuvad tulevikus senisest tähtsamaks. Enim hinnatakse solidaarsust ja sõnavabadust. Need kaks on ka tänase Soome ühiskonna alustalad.
• Integreerimine nõuab vahendeid, mistõttu keskmise suurusega linnad on sunnitud ühinema. Näiteks Oulu, Rovaniemi, Kemi ja Tornio ühendamisel sünnib uus linn, mil nimeks Põhjala pealinn.
• Suureneb keelte ja rahvaste paljusus. Soome ja inglise keele roll suureneb.  Rootsi keele osakaal väheneb, samas toimub soomerootslaste sulandumine soomekeelsete hulka.
• Üha rohkemates linnades ei saa enam Soome teise riigikeele ehk rootsi keelega  hakkama. Ametkondlikuks keeleks saab inglise keel ning ametnike kõrvas on seadeldis, mis tõlgib koheselt ka kuuldud kõne.
• Kasutusele võetakse üha enam päikesepaneele. Siiski näeb kõik laias laastus välja nagu tänagi. Valgusreklaame on senisest rohkem. 
• Ehitiste välimus ja muu tänavapilt püsib tänase Soomega suhteliselt sarnane, sest arhitektuuris toimuvad muutused aeglasemalt.
• Soomlaste kodudes muutub aga sisustus – tehnika reguleerib nii energiakasutust kui ka tervislikke eluviise.
• Vanad elamud on muudetud soojapidavamaks muudetud ja lõpuks ometi on vähenenud soomlasi aastakümneid vaevanud hallitusprobleemid.
• Linnades vuravad juhita elektribussid. Akutehnoloogia on endisest arenenum, autosid on vähem ja needki sõidavad juhita ehk ise. Tänavad on jäänud peamiselt jalakäijatele.
• Kiirteedel jälgib pikivahesid eriline tehnoloogialahendus. Samas tuleb n-ö külavaheteel siiski inimesele enesele veel rooli istuda.
• Inimesed koonduva senisest veelgi enam linnadesse.
• Mõtlemine muutub: auto omamine ja ostmine muutub teisejärguliseks. Vajadusel renditakse masin. Teenus on kättesaadav kõigile.
• Öösiti vuravad maanteedele juhita automaatveokid. Inimtööjõudu ei vajata enam ei kauba peale- ega mahalaadimisel. Ka suur osa laevadest sõidab automaatprogrammiga.
• Õnnetuste ja terrorismi oht siiski püsib. Näiteks on võimalik häkkida autodesse, ja korraldada minikopteritega rünnakuid. Isegi vahemaad ei ole enam takistuseks.
• Sisserändajate ea tõttu ühiskond nooreneb. Samal ajal on vanu inimesi rohkem kui kunagi varem. Paljud elavad 100-aastaseks, aga rohkem kui 120 aastat ei ela siiski keegi.
• Alzheimeri tõbi on laialt levinud, aga selle vastu on leitud ravimid. Alzheimer muutub Parkinsoniga sarnaseks krooniliseks vaevuseks, mis muudab inimese elukvaliteeti, aga ei tähenda surma.
• Ka vähk-kasvaja vastu on leitud täppisravimid, mis muudavad kasvaja krooniliseks haiguseks. Vähk on sarnane kõrgvererõhutõvega – medikamentidega suudetakse mõlemaid kontrolli all hoida.
• Inimestele osatakse kasvatada varuosi ja neid meisterdatakse meie endi tüvirakkudest. Elundite kasvatamine on oluline, kuna neeru-, südame ja kopsuhaigusi ravitakse siiretega.
• Antibiootikumide mõju väheneb, mille tagajärjel muutuvad tuberkuloosi- ja kolibakterid jälle tapvateks. Töötatatkse välja antibiootikumidele alternatiivseid ravimeid.

Inimestele osatakse kasvatada varuosi ja neid meisterdatakse meie endi tüvirakkudest.

• Sisserändajatega saabub Soome ka uusi haigusi nagu sirprakuline aneemia, mis on levinud Aafrikas.
• Tervishoius teevad põhitöö ära robotid. Inimeste roll on jälgida robotite tööd.
• Taastusravi vallas ei ole aga ka tulevikus robotitest kasu.
• Haiglates viibimise aeg lüheneb, haiglaga peetakse  ühendust nutikate plaastrite abil. Haiguste analüüsimine paraneb, näiteks on võimalik koduste vahenditega teha kindlaks viiruseid ja isegi seda, kas inimesele on suitsiidseid kalduvusi või võimekus selleks. Nutitelefonist on siinkohal eriliselt suur abi. Diagnoos ja analüüsid valmivad pildistades silma võrkkesta ja kõrva kuulmekäiku, samas mõõdetakse ka südame rütmi ja hemoglobiini ning ühtlasi võib testida ka suguhaigusi.
• Igaühel on vabalt võimalik kasutada dna-koodi lugejad. Vastsündinutele antakse haiglast kingitusena kaasa info nende põlvnemise kohta. Geeniuuringutega saab kindlaks teha imiku vastuvõtlikkuse bakteritele, pärilikele haigustele ja ravimitele.
• Robotid on ametis restorani ettekandjatena, kauplustes abilistena, tööstuses valvuritena ja hotellides vastuvõtutöötajatena. Sõjaväes kasutatakse lisaks tavasõduritele robotsõdureid.
• Pere tähtpäevadel pidutsevad inimestega koos ka kodu-robotid, keda peres hüütakse eesnimepidi. Mõnedel on robotiga ka seksuaalsuhted ning välistatud pole ka armusuhted, mida ei varjata.
• Toimuvad ka robotite ja inimeste vahelisi jalgpallivõistlusi, võidavad robotid.
• Igavamad, rasked ja täpsust nõudvad tööd on juba aastaid olnud robotite pärusmaa. Koristajate hulk on kõvasti langenud ja arstegi on tarvis senisest vähem.
• Tehnoloogia loob uusi töökohti. Vajatakse tehisintellekti spetsialiste, disainereid ja teisi it-ala loomingulisi töötajaid vajatakse senisest rohkem. Mõni amet muutub jälle rohkem konsulteerimiseks, juhtimiseks või abistamiseks.
• Töötajatelt oodatakse enam uute ülesannetega toimetulekut. Soome jõuab tasuline haridus ja mitmed koolid liidetakse.

Ühiskonnas on toimunud 25 aasta pärast suur muutus – Soome on üle läinud kodanikupalga süsteemile.

• Ilmastikus on toimunud muutus – maa on must ja ilm vihmane. Lõuna-Soome talved on lumevabad. Läänemeri ei jäätu enam kunagi. Helsingisse mere äärde rajatakse lainete vastu kaitsevallid.
• Soojenemisega jõuavad Soome uued linnuliigid. Tuleb ka uusi loomi – metsadesse jõuavad piisonid, sagedasemaks muutuvad metssead.
• Loomapidamisele kehtivad uued nõuded, kus neile on vaja rohkem liikumisruumi.
• Metsa on aga Soomes tänasest isegi rohkem. Suurte lageraiete aeg on läbi. Ilmastiku muutusest tingituna laastavad metsi hoopis tormid. Sagedasemaks muutuvad lehtpuumetsad.
• Ilmastiku puhul on süsinikdioksiidist saanud ohtlikumaks gaasiks metaan, mida eraldub õhku madalatest veekogudest ja loomakasvatusest. Seetõttu väheneb Soomes märgatavalt veise- ja seakasvatus. Keskkonnariskide tõttu maksustatakse loomset toitu üha enam, mistõttu liha hind tõuseb. Liha asemel tarvitatakse üha enam taimset toitu. Senisest enam süüakse putukaid. Tekivad putukafarmid. 
• Linnades näeb üha enam rohelisi aedu. Parklatest saavad taime- ja viljaaiad. Taimekasvatuse eest hoolitsevad robotid.
• Kivisöe ja turbaga kütmine on lõpetatud. Kasutatakse tuule-, päikse-, bio- ja vee-energiat. Samuti ostetakse rohe-energiat sisse Norrast, Rootsist ja Venemaalt. Tuuleenergia tulevik: maast mitme kilomeetri kõrgusele paigaldatavad grafeenaerogeelist või aerografiidist valmistatud turbiinid, mille efektiivsus ületab maapinnal kasutatavad tuulikud. Soomes töötab kaks tuumajaama – Olkiluoto 3 ja Fennovoima. Uusi enam ei ehitata, sest nende ehitamine läheb kallimaks kui alternatiivse energia kasutamine. Päikseenergia kasutamine nii Soomes kui mujal on oluliselt odavam kui muud energialiigid. Põhiprobleem on Põhjamaades see, et päikseenergiat peab talletama pikaks perioodiks.
• Tubaka müük on terves Euroopa Liidus keelatud.
• Valitsus toetab läbi maksustamise tervislikku toiduvalikut. Kiirsöögikohad siiski ei kao, neis toimetavad robotid.
• Valitsus on vähendanud nõudeid restoranidele ning väljas söömine on endisest tavalisem. Kadaka- ja kikkamarjad ning kuusevõrsed on paljude toidukohtade menüüs.
• Palju on rahvusrestorane, näiteks madagaskari köök. See tuleb Soome ajal, kui kogu Madagaskari tulevik on kliimamuutuse tagajärjel ohus.
• Uued söögikohad on avatakse otse randa, suitsusaunadesse või loomalauta.
• Konverentside või vastuvõttude toitlustamisel levib 3D-toitlustamine. Toidu saab välja trükkida juba kodus või avalikus printeris. Eriti pepsidel on võimalik sobiv lihatükk endale juba kodus tüvirakkudest valmis kasvatada.
• Väheneb vajadus supermarketite ja väikeäride järele. Inimesed saavad omale ise kodus välja trükkida nii elektroonikat kui mööblit, nii toidunõusid kui prille ja isegi auto. Kui sobivat toodet ei leita, võib selle ise välja mõelda. 
• Pangas käiakse palju harvem. Sinna minnakse vaid siis, kui planeeritakse suuremat investeeringut, taotletakse laenu või hoiustatakse suurem summa.
• Euro on olemas, aga seda paberrahana enam ei kasutata. Lisaks eurole on Soomes kasutusel globaalne elektrooniline ühisraha. See raha on bitcoini edasiarendus. Igaühel on veebis oma rahakott, mida saab kasutada arvuti või telefoniga. Maksmiseks pole vaja maksekaarti, selle asemel võib teabe edastamiseks kasutada näiteks sõrmust.
• Traadita internet on õhus igal pool. Isikuandmete kaitse on kaotanud oma tähenduse, kuna kõik info on igaühe kohta kättesaadav. Avatuse varjukülg on veebikuritegevus.
• Kasutusel on seadmed, millest praegu, 2017. aastal ei osata unistadagi. Need on arvuti, optika ja elektroonika kooslused, mis aitavad muuhulgas ammuse tuttava tänaval tuvastada. Tehnika abil saab teada, kas inimene on armunud või on tegemist psühhopaadiga. Tehnoloogia abil pääseb inimene kodudiivanilt virtuaalsesse reaalsusse. Seadmeid pole vaja käega katsuda, piisab häälkäsklustest.
• Meelelahutus, kunst ja sport on kaotanud oma endise tähenduse. Ajalehti loetakse netist ja e-raamatud on uus reaalsus. Paberil raamatud ja ajakirjandus pole siiski päris kadunud – mõned inimesed tahavad neid nautida nende algsel kujul.

Osa asju on aastal 2042 nagu varem. Soome on jätkuvalt Euroopa Liidu liige. Soome teeb koostööd Põhjamaadega: kui Rootsi astub NATO-sse, siis järgneb ka Soome.

• Soome on jätkuvalt toorainest sõltuv maa, kus metsatööstus on väga oluline.
• Soome on jätkuvalt kõrgtehnoloogiline maa. Soomes kasvab kiiresti meditsiinitehnoloogia arendamine.
• Soomest on saanud kaupade asemel teenuste eksportija. Reaalsuses tähendab see eri liiki konsultatsiooniteenuseid. IT-ala ettevõtted vajavad asjatundjaid nii EL-is, Aasias kui USA-s.
• Soomes käib varasemast enam turiste. Paljud neist on terviseturistid, kuna inimesed tahavad tervislikku keskkonda, toitu ja tegevust.
• Soomest on saanud strateegiliste maavarade nagu mangaani, kroomi, nikli ja molübdeeni eksportija. Ida- ja Põhja-Soome on nende maavarade poolest üks rikkamaid kogu maailmas. Vanaadium on samuti tähtis, kuna sellest toodetakse robotite tehislihaseid.

Kodudes on enamik asju endised, paljud on abielus ja neil on pere, kuigi järjest enam on üksi elavaid inimesi. Lemmikloomad on endiselt soositud. Tekkinud on mõned uued lemmikud nagu pisipanda.

• Telefon on jätkuvalt selline nagu 2017. aastal. Seda pole ühendatud inimese selgroo, silmade või ajuga.
• Paljude jaoks on robotid ja tehnoloogia väsitavad. Nad kasutavad seadmeid nii vähe kui võimalik ja eelistavad elada loomulikus keskkonnas.
• Moodi läheb maale elama kolimine.
• Asjaajamiseks kasutatakse jätkuvalt kirjakeelt. 
• Soomlaste nimed muutuvad sooneutraalseks nagu Pii, Puro ja Kinos. Nimevahetus läheb moodi, seda teevad isegi vanemad inimesed. See on hea viis uueneda ja arendada oma identiteeti.
• Vajadus vahelduse järele ei kao kuhugi.

Soome tulevikuvisiooni on kokku pannud tuleviku-uurija Risto Linturi, keskkonnaohtude spetsialist Risto Isomäki, toidu- ja elustiili-uurija Vesa Heikkinen, arengubioloogia professor Hannu Sariola, soome keele professor Kaisa Häkkinen, majandusteadlane Mika Pantzar, filosoof Elisa Aaltola, tuleviku-uurija Ilkka Halava, teadlane Pasi Saukkonen, tuleviku-uurija Elina Hiltunen, akadeemik Aleksi Lehikoinen, Sitra vanemnõunik Oras Tynkkynen, arhitektuuriprofessor Pekka Heikkinen, F-Secure teadusjuht Mikko Hyppönen, teaduskirjanik Cristina Andersson ja kasvatusteaduste professor Risto Rinne. Allolev tekst ilmus esmakordselt ajalehe Helsingin Sanomat Teema-lehe jaanuarinumbris.