Mida Marine Le Pen häbeneb? Oma metsikut noorust

Maailm

Toimetaja: Inna-Katrin Hein

18. aprill 2017, 13:12

Prantsusmaa paremäärmusliku partei Rahvusrinne (Front National) juht ja presidendikandidaat Marine Le Pen oli noorena metsik peoloom ning sai oma isa Jean-Marie Le Peni kuulsusest nii kasu kui kahju.

Prantsuse meedia teatel avaldasid kaks Prantsuse ajakirjanikku Mathieu Dejean ja David Doucet selle aasta alguses raamatu «La Politique malgré» («Tahtevastane poliitika»), milles on ära toodud Marine Le Peni noorusaeg.

Jean-Marie Le Pen ja ta tütar Marine 1974. aastal Foto: -/AFP/Scanpix

Raamatus räägivad Marine Le Peni pereliikmed, sõbrad ja endised kolleegid tema lapsepõlvest ja noorusajast ning sellest, et ta oli juba noorena, mil teda poliitika veel ei huvitanud, isa toetaja.

Raamatu kohaselt luges Marine Le Pen teismelisena noortele mõeldud armastusromaane ja vaatas seebisarju, samas aga meeldisid talle sõjafilmid.

Kui isa Jean-Marie Le Pen on tuttav nii parem- kui vasakäärmuslike poliitklassikute teostega, siis Marine ei ole nende teoseid seni lugenud.

Raamatu jaoks intervjueeritud Marine Le Peni endise kolleegi Lorrain de Saint Afrique’i teatel siirdus Marine seebiooperitest Prantsuse viienda vabariigi põhiseaduse juurde, üllatades sellega kõiki.

Presidendikandidaat Marine Le Pen ei ole just olnud innukas oma noorusajast pajatama ning selle põhjuseks peetakse privilegeeritud lapsepõlve ja pere jõukust.

5. augustil 1968 Neuilly-sur-Seine’is sündinud Marine veetis oma lapsepõlve ja teismeliseea Saint-Cloud’s asuvas villas.

Isa Jean-Marie Le Pen sai jõukaks 1976. aastal, mil ta sai paremäärmuslikult miljonärilt Hubert Lambert’lt pärandusena maja ja sinna juurde kuuluva vara. Marine oli siis kaheksa-aastane.

Mõni aeg enne seda tehti nende eelmisele elukohale pommirünnak põhjusel, et Jean-Marie Le Pen oli paremäärmuslike vaadetega. Keegi perekonnast selles rünnakus vigastada ei saanud.

«Marine’i jaoks oli aastaid see rünnak üks põhjus, miks ta ei tahtnud poliitikaga tegeleda. Poliitika võrdus tema jaoks vägivalla ja surmaga,» teatas raamatu üks autoritest Mathieu Dejean.

Presidendikandidaadi Le Peni partei Rahvusrinne esindab väärtusi, mis on vastuolus tema päritoluga, sest ta kasvas üles jõukuses.

«Rahvusrinde juhina peab ta end keskklassi ja väikeste inimeste hääletoruks. Sellesse pilti ei sobi ta varasem elu, üleskasvamine jõukuses, raha laristamine ja pidev pidutsemine,» lisas ajakirjanik.

Dejeani teatel häbeneb Marine Le Pen oma noorust, sest ta pidutses üsna palju, kuid samas kasutas oma isa kuulsust ära, kuid vahel pidas paremaks mitte mainida, et ta on paremäärmusliku poliitiku tütar.

Marine Le Pen lõpetas Pariisi ülikooli õigusteaduskonna kriminaalõiguse alal ja temast sai 24-aastasena advokaat, keda huvitasid illegaalidest põgenikud ja nende kaitsmine.

Marine Le Penil tekkis ülikoolis, mil ta õigusteadust õppis, probleeme praktikakohaga, sest mitte ükski advokaadibüroo ei julgenud riskida teda praktikandiks võtta. Isa abil leidis ta lõpuks praktikakoha advokaat George-Paul Wagneri büroos. Wagner oli endine Rahvusrinde rahvasaadik senatis.

Jean-Marie Le Pen ja ta tütar Marine Le Pen Foto: Roberto Monaldo/lapresse/Scanpix

Marine Le Pen töötas viis aastat Wagneri advokaadibüroos, saadeks kuulsaks illegaalidest sisserändajate kaitsjana.

Marine sattus siis ajakirjanduse löögi alla, et ta kaitseb kohtus illegaale, et oma isa ja tema partei Rahvarinde halba mainet puhastada ja ise kuulsust koguda.

Marine ja ta kaks vanemat õde, Marie-Caroline ja Yann kasvasid üles üsna «vati sees», kuid koolis sattusid isa maine tõttu kiusamise alla.

Marine oli 1985. aastal teismeline, kui päevaleht Libération kirjutas, kuidas Jean-Marie Le Pen Alžeeria sõja (1954 – 1962) ajal inimesi piinas. Isa tahtis, et Marine sel päeval kooli ei läheks, sest oli kindel, et tütart rünnatakse. Marine läks siiski kooli ja astus kisajate vastu, öeldes provokaatoritele, et ta isa ei teinud mitte midagi valesti.

Raamatu kohaselt sai Marine Le Pen isaga paremini läbi kui emaga ja ta oli juba noorena isa mõttemaailma omaks võtnud. Ema Pierrette Le Peni sõnul oli isa ja tütre suhe sümbiootline ehk nad täiendasid teineteist.

Jean-Marie Le Pen valis oma noorima tütre Marine’i ristiisaks Pariisi Pigalle’i mitme ööklubi ja bordelli omaniku Henri Botey, hüüdnimega Monsieur Eric. 1970. aastate keskpaigas ta arreteeriti ja kohus määras talle kahe aasta pikkuse vangistuse.

«Monsieur Eric oli tõeline ristiisa ja Pariisi mafiooso, keda karistati kupeldamise eest, samas aga lävis ta poliitikutega ja oli nende sõber,» teatas ajakirjanik Mathieu Dejean.

Marine Le Pen on sõnanud mitmes intervjuus, et ta ei teadnud oma ristiisa tegevusest ega tema vangistusest, samas on teada, et Marine elas nii teismelisena kui ülikooli ajal ise üsna lõbusat elu, külastades ka teatud asutusi.

Rahvusrinde äärmuskatoliiklased nimetavad Marine Le Peni seni peoloomaks.

«Kui Marine pidutses, siis tegi ta seda korralikult. Ta tarbis üsna palju alkoholi ja sattus sekeldustesse. Ta skandaale häbenesid nii perekond kui ka isa partei Rahvusrinne,» meenutab Marine’i sõber Marie d’Herbais’ raamatus.

Praegusel ajal ei soovi Marine Le Pen oma metsikut noorusaega meenutada, sest häbeneb seda ja peab mainet kahjustavaks. Ühes intervjuus ta siiski mainis ööklubide külastamist öeldes, et ta käis seal koos vanema õe Yanniga ja neid aeti vahel segamini.

Ajakirjanik Dejeani andmetel oli Marine see, kes end tavaliselt purju jõi ja tal probleemid tekkisid, mitte Yann.

Raamatu kohaselt oli Marine Le Pen 1990. aastatel Pariisi populaarse Les Bains Douches ööklubi püsikunde, kus peale tema käisid pidutsemas veel mitmed Prantsusmaa kuulsad poliitikud, näitlejad, muusikud ja modellid.

Marine Le Pen kohtus ja tutvus seal nii mõnegi kuulsusega, kellega ta koos alkoholi ja vahel ka kokaiini tarbis. Lisaks ameles ta avalikelt meestega, kes teda huvitasid.

Marine Le Penil tekkisid pärast Wagneri advokaadibüroost töölt lahkumist ametialased probleemid, sest mitte keegi ei soovinud teda palgata ta isa ja nime tõttu.

«Le Peni nimi tekitab mulle vaid halle juukseid ja toob probleeme,» olevat Marine siis sõpradele kurtnud.

Siis tuli isa appi, kuid sellest ei piisanud, et temast saaks iseseisev ja edukas advokaat. Ta lõpetas oma advokaadikarjääri 1998. aastal, olles 30-aastane, kuid isa võttis ta siis tööle Rahvusrinde õiguskomisjoni juhina kuupalgaga 30 000 Prantsuse franki (tänapäeval 5800 eurot).

Ta ei olnud selles töös edukas, kuid kõik muutus 1999. aastal, mil tekkis parteisisene riid ning Marine sai end tõestada.

Ebakõlade tõttu jagunesid Prantsuse paremäärmuslased kahte leeri ning Rahvusrinde asejuht Bruno Mégret’ üritas sundida Jean-Marie Le Peni parteijuhi kohalt tagasi astuma, kuid see ebaõnnestus.

Samas lahvatas ka peredaraama, kuna vanim tütar Marie-Caroline otsustas toetada Mégret’d, mitte isa. Isa oli pettunud, sest tahtis teha Marie-Caroline’ist oma mantlipärija ja ta ei andnud tütrele kunagi andeks, loobudes temaga suhtlemast.

Isa võttis siis Marine’i «õpipoisiks» ja nüüdseks on näha, et tema õpetused on teinud Marine’ist tugeva ja karismaatilise liidri.

Prantsuse poliitikavaatlejate sõnul on Jean-Marie Le Pen ja ta tütar Marine Le Pen poliitikutena samasugused, domineerivad ja võimuahned.

See sarnasus aga võis tuua kaasa asjaolu, et tütar sundis 2015. aastal isa parteist välja astuma ja siis kirjutasid Prantsuse väljaanded, et Rahvusrinnet saab korraga juhtida vaid üks Le Pen.

Marine Le Penist sai Rahvusrinde liige 1986. aastal, kui ta oli 18-aastane, 1998 – 2003 oli ta selle partei õiguskomisjoni juht ja 2000. aastal sai temast partei täitevkomitee liige ning 2003. aastal valiti ta erakonna asejuhiks.

2011. aastal valiti ta oma isa Jean-Marie Le Peni asemel Rahvusrinde juhiks ja ta on seni sellel kohal.

Marine Le Pen on olnud kaks korda abielus, mõlemad abielud lõppesid lahutusega ja tal on kolm tütart.

Kommentaarid (1)

Mida Marine Le Pen häbeneb? Oma metsikut noorust (1)

Märksõnad