:format(webp)/nginx/o/2017/04/21/6571773t1h3b5a.jpg)
Valgevenes paljastus, et lastekodudes elavad lapsed on alakaalulised ja näljas, tuues kaasa avalikkuse kriitika ja kriminaaluurimise.
Video: Valgevenes paljastus, et lastekodude lapsed on näljas ja alakaalulised
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Prokuröride, arstide ja lastekaitsjate teatel näitas lastekodude inspekteerimine, et seal elavaid lapsi on aastaid väärkoheldud ja näljutatud, mille tõttu ei ole nad normaalselt arenenud ega normaalkaaluga, edastab The Guardian.
:format(webp)/nginx/o/2017/04/21/6571765t1hed82.jpg)
Osa teismelisi kaalus vaid 15 kilogrammi, mis on märgatavalt nooremate laste normaalne kehakaal ning üks 20-aastane noor naine kaalus vaid 11,5 kilogrammi, mis on umbes kolmeaastase lapse kehakaal.
Valgevene meedia teatel meenutab lastekodude ümber lahvatanud skandaal 1990. aastate alguse Rumeenia lastekodude ümber puhkenud rahvusvahelist skandaali, sealsed lapsed olid samuti alakaalulised ja hooldamata.
Valgevene prokuratuur käivitas uurimise, miks lapsi ei toideta ja miks paljud omn pikka aega näljas. Mitme lastekodude juhid kaotasid laste halvasti hooldamise tõttu töö.
Lastekodude töötajate sõnul on nende hooldada lapsi, kellel on mitmeid probleeme ja see tekitab pingeid. Tegemist ei olevat siiski nälgima jäetud lastega, vaid nad on sündinud haige ja nõrgana.
«Nende laste seas on neid, kes ei ole kunagi liikunud, kuna nad on liikumisvõimetud ja nad on pidevalt voodis. Nende lihased ei ole istumiseks ja kõndimiseks piisavalt tugevad. Nende jalad näevad välja nagu nahaga kaetud hambaorgid,» teatas Tšerveni lastekodu juht Ella Borisova.
Ta lisas, et need lapsed on hooldatud ja toidetud ning saavad vajadusel lisameditsiiniabi.
Skandaal Valgevene lastekodude ümber puhkes pärast seda, kui ühele lastearstile jäid väga kõhnad lapsed silma ja ta kutsus tuttava ajakirjaniku kajastama heategevuslikku jalgpallimatši, mille abil koguti erivajadustega lastekodulaste sonditoidu jaoks raha.
Ajakirjanik tegi voodis lamanud väga kõhnadest lastest fotod ja loo, mille avaldas väljaandes Imena, šokeerides valgevenelasi.
Meedias ja sotsilaameedias võrreldi lastekodudes olevaid lapsi natsiajastul koonduslaagritesse pandutega, kellest enamik olid samuti näljas ja alakaalulised.
«Neid lapsi hoitakse nagu koonduslaagris. Kuidas saab midagi sellist olla 21. sajandil, kui haigete ja erivajadustega laste jaoks on kõik vajalik olemas?» küsiti sotsiaalmeedias.
Lastekodude meditsiinitöötajate teatel ei ole asi nii lihtne nagu esmapilgul paistab, sest paljud kõhnadest lastest sündisid haigusega, mis ei võimalda nende organismil toitaineid omastada ja kaalu normaliseerida.
Minskis asuva lastekodu asejuht Marina Fedorentšik sõnas, et enamik neil olevatest lastest tulid otse sünnitusmajadest, kus emad neist loobusid, kuna nad sündisid haigustega ja vigasena.
Veel ühe lastekodu juhi Vjatšešlav Klimovitši sõnul on erivajadustega lastel tavaliselt ka psühholoogilised häired, mille tõttu nad keelduvad söömast ja jõuga söötmine ei aita neil kehakaalu normaliseerida.
Arstide sõnul on neis lastekodudes, kus voodihagetele lastele on antud kõrge kalorsusega toitui, laste tervislik olukord paranenud. Samas on eritoidu saamiseks vaja lapse erakorralist arstlikku läbivaatust ja tõendit, et ta vajab eritoitu, kuid arstid ja haiglad ei soovi eriti selliste lastega tegeleda, kuna nende silmis on nad niikuinii surmale määratud. Mööda ei saa ka bürokraatiast, sest lastekodusid rahastatakse maksumaksjate rahadest ja neis asutustes napib raha.
Valgevene prokuratuuri teatel on paljudes Valgevene lastekodudes puudujääke, mille tõttu kannatavad eelkõige lapsed ning neid lapsi tuleb kiiresti aidata.
Lastekaitseeksperdi Anna Goršakova sõnul ei viita probleemid lastekodudes ainult viletsale juhtimisele ja rahakasutamisele, vaid ka levinud suhtumisele.
«Lastekodude töötajad arvavad, et kui sünnitraumaga ja raskelt haiged lapsed on hoolitsetud, pestud ja toidetud, siis piisab. Tegelikult suhtutakse nendesse kui potililledesse,» sõnas spetsialist.