Kui Eestis on kombeks valida korraga vaid üks ema, kellele emadepäeval suurejooneliselt tänusõnu öeldakse, siis Soomes tunnustatakse igal aastal kümneid emasid. Neile kõigile antakse pidulikult üle Valge Roosi rüütelkonna I klassi orden.
Kas teadsid: nii tunnustatakse Soomes aasta ema! (3)
Emadepäeva-medali annab tunnustuse pälvinud emadele üle vabariigi president.
Ümara kujuga hõbemedalil on Soome Valge Risti rüütelkonna tunnus. Roosiga ristike on kuldne, lint on sinine.
Käesoleval aastal annetab president auraha ühtekokku 35 emale. Nende naiste hulgas on nii taluperenaisi kui ka linnas palgatööl käivaid emasid. On üksikhooldajaid ja abielus naisi. Statuudi ainus piirang on vanuse alampiir: 40 aastat.
Eraldi fookuses on ka Soome vähemused: näiteks mustlased ning saamid.
Seevastu ei ole laste koguarv olnud ema premeerimisel sugugi peamine kriteerium. Ka ei ole tunnustamisel oluline, kas ema on peres kasvanud lapsed sünnitanud või adopteerinud. Ka asendusemadele on president auraha andnud.
Esimest korda tunnustati Soomes emasid nimetatud medaliga 1964. aastal. Auraha anti üle tulemusliku kasvatustöö eest ning tseremoonia toimus hoopis oktoobrikuus, mil tähistati üleriigilist kodunädalat. Ent juba aasta hiljem premeeriti emasid selleks kõige sobivamalt päeval – emadepäeva auks korraldatud koosviibimise organiseerisid Rahvastikuliit ja sotsiaal- ning tervishoiuministeerium. 1965. aastast alates on tseremoonia igal aastal toimunud tänaseni.
Emadepäeva traditsiooni võttis iseseisvunud Soome üle Ameerikast. Nimelt kuulutas 1914. aastal USA kongress välja emadepäeva tähistamise traditsiooni, valides kalendrist kõige õiterohkema aja – maikuu. Soomes tähistatakse emadepäeva sel aastal seega juba 99. korda. Alates 1947. aastast on emadepäev Soomes ka ametlik lipupäev.