USA-le tekitab muret Venemaa väidetav roll Talibani relvastamisel (12)

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Endised Talibani võitlejad.
Endised Talibani võitlejad. Foto: SCANPIX

USA sõjaväe ametnike sõnul peab Washington väljendama pahameelt Venemaale, mis väidetavalt tarnis islamiliikumisele Taliban USA toetatud üksuste vastu kasutatud relvi.

USA üksuste komandör Afganistanis kindral John Nicholson ei avalikustanud esmaspäeval üksikasju Venemaa rollist Afganistanis, kuid rõhutas, et «ei lükka ümber», et Moskva roll hõlmab ka relvade andmist Talibanile. Nicholsoni kõrval istus USA kaitseminister Jim Mattis.

Esmaspäeval ütles kõrge USA sõjaväe ametnik Kabulis reporteritele, et Venemaa annab Talibanile kuulipildujaid ning muid «keskmise raskusega» relvi. Taliban kasutab relvi Lõuna-Afganistanis Helmandi, Kandahari ja Uruzgani provintsis, lausus anonüümsust palunud ametnik, kes jagas ajakirjanikega luureandmeid.

Venemaa sõnul ei osuta riik Talibanile mingit toetust. Taliban valitses Afganistani kuni 2001. aastani, mil riiki tungis USA juhitud koalitsioon. Moskva sõnul hoiab Venemaa Talibaniga kontakti, kuid piirdub vaid julgeoleku ning talibite ja Kabuli lepituse tagamisega. Washingtonil pole see aastaid õnnestunud.

Talibani juhtidele kehtivad sanktsioonid ning Venemaa tahab leevendada sanktsioone Talibani nendele juhtidele, kes teevad koostööd.

Mattiselt küsiti Venemaa tegevuse kohta Afganistanis, kus Venemaa pidas 1980. aastatel maha verise sõja ning lahkus kaotajana. Mattis andis mõista, et USA mure suureneb.

«Kavatseme Venemaaga suhelda diplomaatiliselt,» lausus Mattis. «Teeme seda seal, kus saame, kuid peame astuma vastu Venemaale kohtades, kus see, mida nad teevad, on vastuolus rahvusvahelise õigusega või keelab suveräänsust teistele riikidele.»

«Näiteks oleksid mis tahes relvad, mis suunatakse siia välisriigist, rahvusvahelise õiguse rikkumine.»

Mattis kohtus Afganistani presidendi Ashraf Ghani ja teiste tippametnikega tunde pärast seda, kui riigi kaitseminister ja maavägede ülem astus tagasi sõjaväebaasile sooritatud Talibani rünnaku tõttu, milles sai surma ja haavata üle saja sõduri.

Afganistani võimud on seni keeldunud ohvrite arvu ametlikust täpsustamisest ohvrite arvu. Mõne kohaliku ametniku sõnul on ainuüksi hukkunute arv 130 sõdurit.

Kommentaarid (12)
Copy
Tagasi üles