/nginx/o/2015/08/12/4371745t1hd9c9.jpg)
burka
Saksa parlament kiitis heaks osalise burkakeelu (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Saksa seadusandjad kiitsid neljapäeval heaks tervet nägu katva islamiloori burka osalise keelu, mis puudutab tööülesandeid täitvaid riigiametnikke.
Uus näokatteid käsitlev seadus on lahjem, kui parempoolsete parteide nõutud täielik näokatete keeld avalikus kohas, mis kehtib alates 2011. aastast naaberriigis Prantsusmaal.
Keeld kehtib tööülesandeid täitvatele sõjaväelastele, kohtu- ja valimisametnikele ning teistele riigiametnikele.
"Riigil on kohus esitleda end ideoloogiliselt ja usuliselt neutraalsel moel," seisab neljapäeva õhtul alamkojas vastuvõetud seaduse tekstis.
Kantsleri Angela Merkeli kristlike demokraatide juhtfiguurid on avaldanud varem toetust täielikule burkakeelule avalikes kohtades.
Parlamendi alamkoda bundestag võttis lisaks osalise burkakeelu seadusele vastu veel mitu julgeolekuseadust.
Saksamaad on viimasel kahel aastal raputanud mitu pühasõdalaste rünnakut, millest rängim on detsembrikuine 12 inimelu nõudnud veokirünnak Berliini jõuluturul.
Saksamaa on võtnud alates 2015. aastast valdavalt moslemiriikidest vastu üle miljoni migrandi ja põgeniku. See on toonud Saksa ühiskonnas kaasa ksenofoobiapuhangu ning suurendanud parempopulistliku partei Alternatiiv Saksamaale (Alternative für Deutschland - AfD) populaarsust. Erakond on üritanud seostada rändetulva terroriohu suurenemisega.
Siseminister Thomas de Maizière ütles, et immigrantide sotsiaalseks lõimimiseks läheb vaja, et räägime selgelt ja teavitame oma väärtustest ja sallivuse piiridest teiste kultuuride suhtes".
Osalise näokattekeelu seaduses tehakse erand näiteks end nakkuste eest kaitsvatele tervishoiutöötajatele ning oma isikut varjavatele politseiametnikele. Samuti on võimudel seaduslik õigus sundida inimesi nende tuvastamiseks näokatteid eemaldama.
Seadustega antakse föderaalpolitseile kohtuniku loal õigus kasutada elektroonilisi jalavõrusid julgeolekuohuks peetud inimeste puhul, näiteks juhtumites, mis käsitlevad korrakaitsjatele teada potentsiaalselt vägivaldseid islamiäärmuslasi.
Seadused võimaldavad edaspidi föderaal- ja liidumaa politseil koondada oma andmed ühte integreeritud IT-süsteemi.
Lisaks kavatseb Saksamaa ellu rakendada EL-i reeglid lennureisijaid puudutavate info vahetamisest terrorismi ja tõsiste kuritegude tõkestamiseni.
Füüsilisi rünnakuid politsei, päästeteenistuste ja teenistuskohuseid täitvate sõjaväelaste vastu karistatakse tulevikus senisest karmimalt, kuni viieaastase vangistusega.