Põhja-Korea avaldas uue propagandavideo, millel teatakse rünnakust Valgele Majale, Kapitooliumi hoonele ja USA lennukikandjatele ja vaenlase hävitamisest.
Põhja-Korea avaldas propagandavideo, millel viidatakse Valge Maja ja lennukikandjate hävitamisele
Selle video avalikustas esimesena Põhja-Korea propagandaleht Mearir(Kaja), sealt jõudis see rahvusvahelisse meediasse.
Propagandavideo jõudis avalikkuse ette vaid mõni aeg pärast seda, kui USA teatas sõjalaevade saatmisest Korea poolsaare juurde ning president Donald Trump sõnas, et ähvarduste ja raketikatsetuste tõttu peaks Põhja-Koreale veel sanktsioone kehtestama.
Kahe ja poole minuti pikkuse video alguses on näha 15. aprillil Pyongyangis toimunud sõjaväeparaadi, millega tähistati Põhja-Korea asutaja Kim Il-sungi 105. sünniaastapäeva ja kus demonstreeriti ka ballistilisi rakette.
Põhja-Korea video kohaselt jääb USA ilma mitmest oma lennukikandjast, mis raketirünnaku tõttu hävinevad. Juures on hoiatus, et vaenlasel ei oleks tulnud valida rünnakut ja agressiooni.
«Me näitame, milleks meie tugev riik, mis on juhtiv nii tuumarelvade kui raketitehnoloogia alal, võimeline on,» teatakse videol.
Põhja-Korea on ka varem samalaadseid videoid teinud, üritades nende abil lääneriike hirmutada. Veel on Põhja-Koreal propagandavideo, millel on näha Vaikse ookeani kohal ballistilisi rakette lendamas ja USA suurlinna tabamas.
Nüüdne video lõpeb kaadritega, millel on näha Kapitooliumit ja selle õhkulaskmist.
USA president Donald Trump on avaldanud survet Hiinale, et see riik Põhja-Koreale «mõistuse pähe paneks» ja mõjutaks liidrit Kim Jong-uni tuumakatsetusi lõpetama. Põhja-Korea teemat arutas ka USA kongress, mille teatel on see paariariik alates 1950. aastatest tegelenud tuumarelvade arendamisega, tehes seda varem Nõukogude Liidu kaasabil.
Maailmas jälgitakse pingsalt, mis Korea poolsaarel ja selle juures toimub, kuna nii Põhja-Korea juht Kim Jong-un kui USA president Donald Trump mängivad ohtlikku poliitilist pokkerit. Seni on piirdutud ähvardustega, kuid panused on aina kõrgemaks läinud ning ei saa välistada, et ühel hetkel lahvatab kahe riigi vahel sõda.