/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2017/05/02/6614443t1ha83a.jpg)
Venemaalt ei ole oodata USA-le järeleandmiste tegemist, ent Moskva soovib parandada kahjustada saanud suhteid, ütles Vene Rahvusvaheliste suhete nõukogu esimees Andrei Kortunov usutluses BNSile.
Kortunov: Moskva soovib parandada kahjustada saanud suhteid USAga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ma ei arva, et Kremlil on isu teha uuele USA valitsusele järeleandmisi, aga on olemas ilmne soov püüda parandada rängalt kahjustada saanud suhteid,» ütles järgmisel nädalavahetusel Tallinnas aset leidval Lennart Meri konverentsil osalev Kortunov. «Vähim, mida Moskva loodab saavutada, on hetkel kas katkestatud või blokeeritud sidekanalite taastamine Washingtoniga.»
Kortunovi sõnul suutsid pooled saavutada Ühendriikide välisministri Rex Tillersoni aprillikuise Moskva-visiidi ajal kokkuleppe ühise töörühma moodustamiseks, mis viib läbi kahe riigi ühiste, kattuvate ja lahknevate huvide põhjaliku hindamise.
Vene Rahvusvaheliste suhete nõukogu esimees avaldas lootust, et Vene presidendi Vladimir Putini ja USA presidendi Donald Trumpi eelseisev kohtumine võimaldab negatiivsest inertsist hoolimata pöörata kahe riigi suhetes uue lehekülje.
Kortunov lausus BNSile, et Venemaa ja USA peavad koos töötama kolme pakilise ülesandega. «Esmalt tuleb säilitada strateegiline relvastuskontrollirežiim, nimelt pikendada START-lepingut ja tagada INF-lepingu elluviimise jätkumine.» Teiseks tuleb eksperdi sõnul kahel riigil teha koostööd Afganistani, Põhja-Korea, Liibüa ja loodetavasti ka Süüria taoliste regionaalprobleemide kallal.
«Kolmandaks tuleb uurida võimalusi koostööks võitluses rahvusvahelise terrorismi vastu globaalses mastaabi,» ütles Kortunov BNSile. «Kõik kolm ülesannet nõuavad mõlemalt poolelt arvestatavaid poliitilisi investeeringuid, millest me ei saa iseenesestmõistetavaks pidada ühtegi.»
12. -14. mai aset leidva Lennart Meri konverentsi seekordne pealkiri on «Pimedaim enne koitu? Sõda usalduse pärast ja kuidas seda võita».
Läänemaailma ees seisvatele strateegilistele väljakutsetele aitavad Lennart Meri Konverentsil vastuseid leida Eesti president Kersti Kaljulaid, Soome president Sauli Niinistö, Euroopa Liidu välisteenistuse kõrge esindaja Federica Mogherini, Itaalia endine peaminister Enrico Letta, Itaalia Euroopa asjade minister Sandro Gozi, Gruusia peaminister Giorgi Kvirikashvili, Türgi asepeaminister Mehmet Şimşek,Leedu kaitseminister Raimundas Karoblis, NATO asepeasekretär Rose Gottemoeller, India endine välisminister Kanwal Sibal ning paljud teised.
Lisaks poliitikutele ja mõttekodalastele osalevad aruteludel kodanikuaktivistid Venemaalt, Valgevenest, Ukrainast. Tõejärgse ajastu ja infosõja teemasid aitavad mõtestada sotsiaalmeedias aktiivsed juhtivad ajakirjanikud nagu Michael Weissja Ahmed Rashid. USA valitsuse uuest välispoliitikast räägivad teiste seas Fordi asepresident Stephen Biegun ning kirjanik ja ajakirjanik Sarah Kendzior. Arutlusele tuleb Euroopa Liidu tulevik, populismi mõju demokraatiale, Venemaa kasvav sõjakus info- ja küberruumis, Süüria jätkuv konflikt, Hiina mõjuvõimu kasv – teemad, mis nõuavad mitte ainult vastuseid vaid ka põhimõttelist kohanemist ja muutusi praeguses maailmakorralduses.
Konverents algab 12. mai õhtul kell 16.30 ning lõpeb 14. mai lõuna ajal. Toimumiskoht on Radisson Blu Sky hotell Tallinna kesklinnas. Töökeel on inglise keel ning osalemine kutsetega. Konverentsi saab jälgida veebiülekande kaudu konverentsi kodulehel.