iDeal kampaania

Trumpi poliitika tõttu võivad rohkem kui 50 000 haitilast sattuda raskesse olukorda

Haitilased

FOTO: THONY BELIZAIRE/AFP/Scanpix

USA presidendi Donald Trumpi põgenikevastase poliitika tõttu võib rohkem kui 50 000 haitilast oodata ees looduskatastroofidest räsitud Haitile tagasi saatmine, kui nende ajutine USA elamisluba tühistatakse.

USAs elab praegu umbes 55 000 Haiti kodakondsusega inimest, kellele anti ajutist kaitset vajaja staatus pärast Haitit 2010. aastal tabanud maavärinat, edastab The Independent.

USA migratsiooniamet uuendab nende haitilaste elamisluba iga 18 kuu tagant. Lisaks maavärinale tabas Haitit ka kooleraepideemia, rahuvalvajate tekitatud seksiskandaal ja valimiste edasilükkamise tõttu tekkinud poliitiline segadus. Mõningane stabiilsus saabus selle aasta veebruaris, kui presidendiks sai Jovenel Moïse.

USA migratsiooniameti tegevjuht James McCament soovitas president Trumpil haitilased nende kodumaale tagasi saata, samas tuleks neile jätta ajutine kuue kuu pikkune lahkumisperiood.

USAs ajutiselt elavates haitilastes tekitas migratsioonivõimude selline otsus paanika.

«Haitilaste seas levib paanika, nad helistavad mulle ja küsivad, mida nad peaksid tegema. Nende ajutine elamisluba ei võimalda neil saada alalist elamisluba, mis lubaks neil USAs töötada,» sõnas Haiti päritolu advokaatide organisatsiooni endine president Emmanuel Depas.

Inimõiguslaste teatel võib väljasaatmine lõhkuda perekondi, sest osa haitilasi on saanud USAs elades lapsi, kellel on USA kodakondsus ja need lapsed ei pea lahkuma.

Haitilased

FOTO: THONY BELIZAIRE/AFP/Scanpix

Möödunud aasta oktoobris tabas Haitit orkaan Matthew, milles kaotas elu üle 1000 inimese, olles alates 1964. aastast kõige võimsam orkaan. Haiti taastub seni sellest orkaanist ja tagasitulijate majutamiseks napib raha.

Haitilased

FOTO: DAMON WINTER/NYT/Scanpix

Lõpliku otsuse, kas haitilaste eristaatus lõpetatakse, langetab USA sisejulgeolekuminister John Kelly, kelle amet teatas, et ta ei ole selles küsimuses veel otsust langetanud.

Migratsiooniameti tegevjuht McCament saatis Kellyle kirja, et ta uuris Haitil valitsevaid olusid ja tema andmetel ei vaja haitilased enam otsest USA kaitset.

«Orkaan Matthew laastas veelgi Haitit ning Haitil on seni suuri majanduslikke ja sotsiaalseid probleeme, kuid USA valitsus astub pidevalt samme, et Haiti saaks taastuda,» teatas  McCament.       

McCamenti andmetel on Haitil puudus elukohtadest, napib meditsiinitöötajaid ja ravimeid ning levib vägivald, mille ees politsei on võimetu, kuid välisabiga peaks riik uuesti jalule saama. 

Haiti

FOTO: KENA BETANCUR/REUTERS/Scanpix

Haiti on läänepoolkera kõige vaesem riik, kus aastane sissetulek on umbes 1700 dollarit. Haiti 9,8 miljonist elanikust umbes 3,2 miljonit elab nälja piiril.

Haitil on ÜRO rahuvalvajad, kes on seal seotud paljude skandaalidega. Haitile saadeti Nepalis olnud rahuvalvajad, kes tõid sealt kaasa koolera, mille tõttu 700 000 haitilast haigestus ja vähemalt 10 000 kaotas elu.

Demokraadist senaatori, Floridat esindava Bill Nelsoni sõnul peab USA Haitit aitama, samas ei tohiks välja saata inimesi, keda nende kodumaal Haitil ootavad ees suured raskused.

Tagasi üles