Prantsuse valimiskomisjon keelas Macroni küberrünnaku materjalide avaldamise

Pariisis reedel, 5. mail tehtud fotol on vandaalid rikkunud tsentristliku presidendikandidaadi Emmanuel Macroni valimisplakati. Reedel lõppes ametlikult kampaaniategemine, kuid vallandus küberründeskandaal. Foto: AFP / Scanpix

Prantsuse valimiskomisjon keelas täna Emmanuel Macroni kampaaniameeskonnalt lekitatud materjalide avalikustamise kartuses, et see võib mõjutada valimistulemust.

Prantsuse tsentristliku presidendikandidaadi Emmanuel Macroni kampaaniameeskond süüdistas eile majasiseste dokumentide, muuhulgas elektronposti ja raamatupidamislike dokumentide lekkes massiivset ja koordineeritud küberrünnakut.

Valimiskomisjon hoiatas, et materjali avaldamise korral ootab ajakirjanikke kriminaalsüüdistus. Tähtaeg jõustus täna südaööl.

Otsust ajendab hirm, et materjali avaldamine võib mõjutada valimistulemust Marine Le Peni kasuks.

Macroni kampaaniaametnike sõnul olid ründajad seganud võltsdokumente anutentsetega, et külvata segadust ja levitada valeinformatsiooni.

Kokku avaldati umbes 14,5 gigabaidi jagu e-kirjasid ning isiklikke ja äridokumente.

Ringlusse lastud failid saadi mitme nädala eest mitme parteiametniku isiklikesse ja tööalastesse elektronkirjakastidesse häkkimise kaudu, märkis Macroni mullu asutatud erakond En Marche! avalduses.

Kampaaniameeskond lisas, et enne valimiskampaaniat toime pandud rünnaku eesmärk oli õõnestada demokraatlikku protsessi sarnaselt möödunud aasta USA presidendivalimiste ründamisele.

Internetti lekitatud dokumendid ilmusid vahetult enne pühapäevast valimisvooru, mida peetakse viimaste aastakümnete kõige närvesöövamaks Prantsusmaal. Avavoorust pääsesid edasi Macron ja paremäärmuslik Marine Le Pen.

WikiLeaksi veebikülg postitas oma Twitteri-kontole lingi dokumentidele, öeldes, et see sisaldab kümneid tuhandeid elektronkirju, fotosid ja manuseid kuni 24. aprillini 2017. WikiLeaks märkis, et nemad ei ole lekke endaga seotud.

Macroni kampaania häkkimiseks kasutatud meetodid olid sarnased nendele, mida väidetavad Vene häkkerid kasutasid möödunud aastal Demokraatliku Partei ründamisel.

Ametnikud teatasid, et sattusid juba jaanuaris Ukrainas baseeruva häkkerirühmituse rünnakute alla.

USAs baseeruva küberluure agentuuri Flashpoint direktori Vitali Kremezi sõnul on toona rünnaku toime pannud rühmitus seotud Vene sõjaväedirektoraadiga.

Venemaa on öelnud, et ei eelista Prantsuse valimisel ühtki kandidaati, kuid Kremlil on mõjuvaid põhjuseid paremäärmusliku Rahvusrinde juhi Marine Le Peni toetamiseks.

Le Peni Euroopa Liidu ja NATO vastasus ühtib Venemaa huvidega, lisaks on Rahvusrinde juht kutsunud korduvalt üles tugevadama sidemeid Moskvaga.

Rahvusrinde kandidaat on pooldanud ka pärast Krimmi annekteerimist Venemaale kehtestatud EL-i sanktsioonide kaotamist, nimetades neid ebaõiglasteks ja rumalateks.

Macron on seevastu tugevat Euroopa ühtsust pooldav kandidaat, kes on lubanud sanktsioonid jõusse jätta ning vajadusel neid ka suurendada.