Euroopa Liit kulutab aastas miljoneid eurosid migrantide sunniviisiliselt lähteriikidesse tagasi saatmiseks, vahendab EUobserver.
Migrantide tagasisaatmine läheb ELile maksma miljoneid eurosid (8)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uurimus ELi piirivalveagentuuri Frontex korraldatud tagasilendude kohta on paljastanud huvitavaid fakte. Keskmiselt on agentuur kulutanud ühe migrandi tagasisaatmisele 5800 eurot. Nii on koduteele saadetud üle 4700 inimese.
Keskmine kulu on hinnanguline, kuna hinnad verieeruvad suuresti olenevalt lennu sihtmärgist, trajektoorist ja teenindava personali arvust.
Saksamaalt ühe albaanlase tagasi saatmine läheb maksma umbes tuhat eurot, sunniviisiline Nigeeriasse saatmine aga kuni 9000 eurot.
Agentuuri Varssavi peakontor selgitas, et kulude kohatine kasv võib olla seotud ka ettenägematute faktoritega.
«Tagasisaatmise operatsioonide planeerimisel võivad ilmneda ootamatud tingimused, mis viivad viimase minuti ümberkorraldusteni: inimeste põgenemine, meditsiiniliste tingimuste muutumine, uued asüülitaotlused või seaduslikud väljakutsed,» selgitas agentuuri kõneisik.
Mõnel juhul võivad kulutused kontrolli alt väljuda, tõstatades tõsiseid küsimusi protseduuri efektiivsuse osas.
Näiteks palusid Šveitsi võimud eelmise aasta mais korraldada tagasilend Togo ja Benini elanikele. Teadmata põhjustel eemaldati nad aga vahetult enne lendu reisijate nimekirjast. Selle tulemusena toimus lend vaid kahele togolasele, keda saatis 13 valvurit.
Operatsioon läks maksma 177 000 eurot, enam kui 85 000 eurot ühe migrandi kohta.
Ainuüksi selle aasta jooksul on agentuur põgenike tagasisaatmisele kulutanud 16 miljonit eurot.
Oxfordi teaduri Franck Duvelli sõnul võib see olla aga jäämäe tipp. Kuna tagasilende rahastavad ELi liikmesriigid ja Frontexi agentuur, on keeruline iga reisi täpset maksumust hinnata.
«Lennukuludele tuleb lisada veel majutuskulud, dokumentide vormistamine, seega võib tegelik maksumus olla palju suurem,» arvas Duvell.
«Kui Saksamaal läheb ühe põgeniku eest hoolitsemine aastas maksma umbes 12 000 eurot, siis lõunapoolsetes riikides võib see summa olla väiksem. Seega on tagasisaatmise kulu ilmselt sama, mis nende ühe aasta pikkune hoidmine,» lisas teadur.
Selle asemel pakub Duvell, et raha tuleks kulutada jätkusuutlikumalt: «Raha, mida kulutatakse näiteks haridusele, väljaõppele, ettevõtjate väikelaenudele ja taasintegreerimisele oleks pikemas plaanis palju konstruktiivsem investeerimise viis.»
Sellest hoolimata on Euroopa riigid jätkanud tagasisaatmise poliitika kiirendamist.