/nginx/o/2017/04/13/6546285t1h4ee0.jpg)
Prantsusmaa kodanikud valisid presidendivalimiste teises voorus maailmale avatud ja maailmale suletud Prantsusmaa vahel ning valijad eelistasid ettearvatult liberaal Emmanuel Macroni, sõnas politoloog Andres Kasekamp.
Kasekamp: valijad eelistasid maailmale avatud Prantsusmaad (7)
7. mai 2017, 21:52
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Vaatlejad ja analüütikud olid üldiselt seisukohal, et kandidaat, kes läheb teises voorus vastamisi Marine Le Peniga, saab olema ka järgmine Prantsusmaa president. Nii see ka läks,» ütles BNSile Tartu Ülikooli Balti poliitika professor, politoloog Andres Kasekamp.
Ta tõi esile, et 15 aasta eest pääses presidendivalimiste teise vooru Marine Le Peni isa, Jean-Marie Le Pen. «Nüüd kordus 2002. aasta presidendivalimiste muster. Mõlemal juhul pääses paremäärmuslane küll teise vooru, kuid ei suutnud valituks osutumiseks piisavalt toetust koguda,» sõnas Kasekamp.
«Need valimised andsid Prantsusmaa kodanikele väga selge valiku kahe täiesti erineva maailmavaate ja lähenemise vahel,» sõnas Kasekamp. «Prantslased said valida maailmale avatud või maailmale suletud Prantsusmaa vahel. Võitis maailmale avatud Prantsusmaa.»
«Presidendivalmistel kandideerimine oli Macroni poolt ootamatu ja julge samm. Tema ambitsioon on nüüd täitunud,» sõnas Kasekamp. «Tõsi küll, peamiselt seetõttu, et varem suursoosikuks peetud parempoolne François Fillon põrus rahastamisskandaali tõttu esimeses voorus. See andis Macronile võimaluse pildile pääseda.»
«Macron mängis väga osavalt välja oma väljaspoolseisja kuvandi,» sõnas Kasekamp. Ta tõdes samas, et tegelikult olid mõlemad kandidaadid väljaspoolseisjad. «Le Pen on eliidivastane, Macron seevastu pälvis eliidi toetuse,» ütles politoloog. «Samas eliidi toetusest hoolimata jõudis Macron nii kaugele peamiselt tänu oma ideedele, lubadustele ja persoonile. Ta esindab noort, dünaamilist ja euroopameelset lähenemist, mis ilmselt valijaid köitis.»
Kasekamp tõi esile, et Macron esindab liberaalselt maailmavaadet, mis tegelikult ei ole Pratnsusmaa ühiskonnas valdav. «Nii Prantsusmaa vasak- kui ka parempoolsete seas on levinud riigikeskne mõtlemine. Macroni liberalism on paljudele prantslastele võõras angloameerika maailmavaade.»
Kasekamp märkis, et seekordsete presidendivalimiste puhul on räägitud Prantsusmaa ühiskonna lõhenemisest. «See on võimalik, kuid kinnitust saavad need väited alles pärast parlamendivalimisi, mis toimuvad juunis. Need valimised näitavad tegelikult, kas Pranstusmaa on lõhenenud või mitte,» sõnas ta.
Politoloog tõdes, et seekordsetel presidendivalimistel pääsesid teise vooru poliitikud, kes ei esinda peavooluparteid. «Tavaliselt on Prantsusmaal teise vooru pääsenud kandidaat peavoolu parempoolsest erakonnast ja kandidaat peavoolu vasakpoolsest erakonnas. Sedapuhku ei esindanud kumbki kandidaat peavooluparteid,» tõdes Kasekamp. Ta märkis, et peavoolu erakonnad on seni domineerinud ka parlamendis, kuid vastvalitud riigipeal on oma poliitika elluviimiseks ja lubaduste täitmiseks vaja parlamendis enamust.
«Seetõttu saab Macronil olema keeruline oma valimislubadusi täita, sest oma partei, praegu pigem liikumise, En Marche! lõi ta alles eelmisel aastal,» sõnas Kasekamp. «Tal seisab ees enneolematu ülesanne: viia äsjaloodud erakond võduni ka parlamendivalimistel.»
«En Marche! puhul on siiski üsna ebatõenäoline, et liikumine suudab saavutada enamuse parlamendis. See tähendab, et Macron ei saa täita kõiki oma lubadusi. Samas see võiks sobida talle, sest siis on võimalik näidata süüdlase poole: näete, peavoolu erakonnad takistavab mul oma lubadusi täita,» sõnas Kasekamp.