/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2017/03/04/6408589t1h915a.jpg)
Postimees kannab kolmapäeval 10. mail üle arutelu, kus Euroopa Komisjoni endine asepresident Siim Kallas ja Euroopa Komisjoni REGIO osakonna peadirektor Marc Lemaître arutavad Euroopa Liidu tuleviku üle. Üritus kestab 15.15 - 16.30.
Otse! Euroopa Liidu tulevik: mis saab eurorahadest?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa Komisjon avaldas ülemöödunud kuul viis mõtet selle kohta, kuidas võiks Euroopa Liit pärast brittide lahkumist edasi liikuda.
Stsenaariumid on järgmised:
- samamoodi edasi: 27 liikmesriiki jäävad praegusele kursile, keskenduvad reformidele, tööturule, kasvule ja investeeringutele;
- suund ühisturule: ühisturg kui peaeesmärk, migratsioon, julgeolek ja kaitse lükatakse riiulisse;
- tee, palju soovid: kui liikmesriigid tahavad mingis valdkonnas (kaitse, sisejulgeolek, maksud) rohkem koostööd teha, on neil see võimalus.
- tee vähem, aga tõhusamalt: EL keskendub selgelt tulu toovatele valdkondadele, teised jäävad liikmesriikide valitsuste ajada;
- palju rohkem koostööd: ELi liikmed lepivad kokku, et laiendavad liidu rolli.
Debati käigus saab selgemaks, mida need valikud endaga kaasa toovad ja milliste puhul on Eestil kõige rohkem võita ja kaotada.
Debati kesksemateks küsimusteks on ELi ühtekuuluvuspoliitika ja ELi toetuste tulevik. Viimase aastakümnendi jooksul on ELi struktuurifondide kaudu ehitatud ja renoveeritud Eestis palju olulisi asutusi: koole, haiglaid, lasteaedu, ajakohastatud maanteid ning viidud puhas joogivesi majapidamisteni.
Kallas ja Lemaître diskuteerivad, kuidas mõjutavad erinevad tulevikuvisioonid ELi eelarvet ja kas Eestil on lootust saada sama palju ELi toetust ka pärast 2020. aastat.
Ürituse korraldab Euroopa Komisjoni Eesti esindus.