Tänastel Aserbaidžaani presidendivalimistel kandideerib seitse kandidaati, kellest parimad võimalused on praegusel riigijuhil Ilham Alijevil.
Aserid valivad täna riigile presidenti
15. oktoober 2008, 15:23
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ilham Alijev üllatas meid. Ta on oma isa poeg. Paljud meist on teda alahinnanud,» ütles sõltumatu poliitika analüütik Rasim Musabajov, kes viitas oma sõnavõtus Aserbaidžaani NSV ja kohaliku kommunistliku partei juhile ning hilisemale Aserbaidžaani presidendile Geidar Alijevile, kelle vahetas välja just tema poeg Ilham Alijev, vahendas AFP.
Aserbaidžaan on seetõttu ainus endine NSV Liidu mõjusfääri kuulunud riik, mida alates taasiseseisvumisest on juhtinud ühe perekonna liikmed.
«Ta on ennast poliitikuna kehtestanud. Ta on tugevam kui viis aastat tagasi tänu oma vastaskandidaatide survele,» lisas endise riikliku naftakompanii SOCARi juht Sabit Baghirov.
Aserbaidžaani presidendi valib rahvas viieks aastaks ja Alijev kandideerib kohale teist korda.
Valimisi vaatlevad ka Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) ja Euroopa Parlamendi delegatsioonid, mida toetavad Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) ning OSCE Demokraatlike Institutsioonide ja Inimõiguste Büroo (ODIHR) esindajad. Kaukaasia riigis viibivad lisaks eelpool mainitud organisatsioonidele ka Sõltumatute Riikide Ühenduse (SRÜ) Parlamentaarse Assamblee vaatlejad ja mitmed parlamentide vaatlusrühmad.
ENPA Aserbaidžaani delegatsiooni juhi ja riigikogu liikme Andres Herkeli kinnitusel seostub Kaukaasia riik tavaliselt ärihuvidega, piiratud sõnavabadusega, karmikäelise Alijevite dünastia võimuga ja korruptsiooniga.
Herkel kirjutas oma veebiaadressil, et ta presidendivalimiste boikoteerimine pole «poliitiliste probleemide lahendamise meetod», mis aitaks lahendada opositsiooni ees seisvaid probleeme. Herkel viitas sellele, et viis opositsioonierakonda otsustas presidendivalimisi protesti märgiks boikoteerida.
«Valimisi saatev üldine atmosfäär, eriti meediat ja sõnavabadust puudutav, ei ole kuigi julgustav vabade ja ausate valimiste läbiviimiseks,» möönis Herkel, kuid tervitas kuue poliitvangi vabastamist.
Herkel, kelle Aserbaidžaani ajakirjanikud valisid juulis oma sõbraks number kaks, täpsustas, et valimiste tehnilises korralduses on tehtud märgatavaid edusamme, kuid nüüd peavad valimised näitama, kas positiivsetel ootustel on ka alust.