Comey vallandamist võrreldakse USA-s Nixoni «veresaunaga»

USA endine president Richard Nixon. Foto: Personalities/Scanpix

USA presidendi Donald Trumpi üllatuslik käik vallandada Föderaalse Juurdlusbüroo (FBI) direktor James Comey on toonud nii poliitilistes ringkondades kui meedias endaga kaasa võrdluse Nixoni-aegse «veresaunaga».

Mõlemal juhul vallandasid presidendid tippametniku, kes juhtis juurdlust, mis võis või võib Valge Maja kahjuks lõppeda.

Niinimetatud veresaun sai oma nime ühe 1973. aasta laupäeva järgi, mil toonane riigipea Richard Nixon vallandas sõltumatu eriprokuröri, kes hoidis silma peal kurikuulsal Watergate'i juurdlusel. Selle tulemusena astus tagasi kaks kõrget justiitsministeeriumi ametnikku.

Sel nädalal vallandas Trump FBI direktori ajal, mil bürool on käimasolev juurdlus küsimuses, kas Trumpi valimiskampaanial olid sidemed Venemaa esindajatega, kes võisid mõjutada valimistulemust sel määral, et Valgesse Majja pääses just Trump.

Presidentidesse puutuva ekspert ajaloolane Douglas Brinkley mainekast Rice'i ülikoolist ütles, et taoline võrdlus on kohane.

«Loomulikult on erinevad asjaolud, ent küsimus on presidendis, kes näib kalduvat võimu kuritarvitamise teele,» sõnas ta.

Nixon andis korralduse vallandada Archibald Cox tema pidevatele katsetele saada enda valdusse Valges Majas tehtud salvestuste kassetid. Cox ütles toona, et ei kavatse anda järele ülepaisutatud väidetele täidesaatva võimu privileegidest ega loobuda kassettide väljanõudmisest.

Justiitsminister Elliot Richardson keeldus Nixoni määrust ellu viimast ning astus protestiks oma ametikohalt tagasi. Richardsoni asemik, asejustiitsminister William Ruckelshaus keeldus samuti otsust ellu viimast ning astus ka tagasi. Viimaks oli ministeeriumi kolmas ametnik see, kes Coxi vallandas.

Tänapäevase juhtumi puhul oli Trumpil endal voli vallandada ainuisikuliselt FBI peadirektor. Valge Maja väitel sai Comey sule sappa hoopis seoses direktori ebapädevusega eelmise aasta juurdluses, mil ta uuris Trumpi demokraadist vastaskandidaadi Hillary Clintoni elektronkirjavahetust.

Ent Trumpi üllatuslikku käiku kritiseerivad demokraadid väidavad, et kaks juhtumit on omavahel sarnased seetõttu, et Comey alluvuses uuris FBI ühtaegu nii Venemaa küberrünnakuid demokraatide vastu eelmisel aastal kui ka seda, kas Trumpi kampaaniaga seotud isikutel olid sidemed Moskva korraldatud valimistesse sekkumise operatsiooniga.

Kolme USA ametniku sõnul rääkis Comey seadusandjatele, et oli hijaaegu küsinud justiitsministeeriumilt täiendavat raha büroo Venemaa-juurdluse jaoks.

"See on nixonlik,» säutsus Pennsylvania osariigi demokraadist senaator Bob Casey teisipäeval, kutsudes üles kaasama juhtumi uurimisse eriprokuröri.

Valge Maja märkis, et Trumpi kampaania ja Venemaa vahel puuduvad tõendid igasugustest suhetest. Kirjas Comeyle märkis riigipea, kuidas FBI direktor oli talle kolmel korral öelnud, et Trump ei ole juurdluses kahtlusalune.

On ka erinevusi kahe juhtumi vahel. Brinkley tõi esile, et Watergate'i juurdlus oli palju kaugemale jõudnud, samas kui Venemaa-juurdlus on alles algusjärgus.

Samuti hakkas mitu kõrget vabariiklast toona Nixoni vallandamismääruse järel nende oma erakonna juhi vastu, ent seda ei ole veel Trumpi juhtumi puhul aset leidnud.

Richard Nixoni nimeline raamatukogu tõrjus võrdlust oma ametlikul Twitteri-kontol teisipäeval, kirjutades: «LÕBUS FAKT: President Nixon ei vallandanud kunagi FBI direktorit.»