Ekspert: lääneriigid ei ole tuumakatastroofiks valmis

Tuumapommi plahvatus

FOTO: General/Scanpix

Iisraeli meditsiinifirma Pluristem Therapeutics kaitseprojekti direktori Arik Eisenkrafti arvates ei ole lääneriigid  ootamatuks tuumakatastroofiks, -sõjaks ega selle tagajärgedeks valmis.

Eisenkrafti sõnul on USA ja Põhja-Korea vaheline vägikaikavedu jõudnud faasi, kust edasi on vaid mõned sammud sõjani, edastab The Independent.

Ta lisas, et Põhja-Korea teeb regulaarselt tuuma- ja raketikatsetusi, vilistades ÜRO kehtestatud sanktsioonidele ja rahvusvahelisele survele, samas jätkates lääneriikide, eriti USA ähvardamist rünnakutega.

Eisenkraft teatas, et riikide valitsused peaksid olema võimalikuks tuumarünnakuks valmis ja teavitama ka oma kodanikke, kuid enamik riike arvab, et midagi tegelikult ei juhtu.

Tuumapommi plahvatus

FOTO: General/Scanpix

«Trumpi presidendiks saamise järel on maailm väga palju muutunud ja muutused jätkuvad, seega tuleb ootamatusteks valmis olla. Kui ei olda «mustaks stsenaariumiks» valmis, siis on tulemuseks katastroof. Kui probleemi teadvustatakse, siis kindlasti on olemas lahendus või isegi mitu,» jätkas ekspert.

Eisenkrafti sõnul ei ole inimkond veel täielikult võtnud õppust 1986. aasta  Ukraina Tšornobõli tuumakatastroofist.

Gaasimask ja jalats Tšornobõli katastroofipiirkonnas

FOTO: Gleb Garanich/Reuters/Scanpix

«Tšornobõl avas meie silmad, sest esmakordselt saadi aru, et üks intsident võib mõjutada paljusid riike, ka neid, mis on sündmuspaigast kaugel ja sõltumata sellest, kas riigil on tuumaarsenali või kasutab tuumaenergiat,» selgitas ekspert.

Tšornobõli tuumajaamas toimunud õnnetuses hukkus 31 inimest, kes said väga suure kiirgusdoosi. Lisaks tekkis paljudel sellega mitte otse seotud inimestel vähihaigus.

Iisareli kaitseministeeriumi nõunikuna tegutsenud Eisenkrafti arvates on tuumasõja oht muutunud aina tõenäolisemaks, kuna tegutsevad mitmed terrorirümitused, kaasa arvatud Islamiriik, mille liikmed võivad näiteks tuumajaamu rünnata, tekitades uue «Tšornobõli».

Ta lisas, et osal riikidel on olemas plaan, mida teha tuumajaama õnnetuse või tuumarelvarünnaku puhul, kuid enamik lääneriike ei suuda sellisel juhtumil piisavalt kiiresti reageerida, samuti võib valesti tegutsemine kaost suurendada.  

«Jaapan on üks neid riike, milles panustatakse palju julgeolekule ja turvalisusele, kuna maavärinad ja ka tsunamid on seal võrdlemisi sagedased. Samas ei suuda seismoloogid kõiki maavärinaid ennustada ja selle tõttu ei olda isegi seal kõige suuremaks õnnetuseks valmis,» teatas Eisenkraft, kes tõi eisle 2011. aasta maavärinat ja tsunamit, mis kahjustas Fukushima tuumajaama. 

Jaapani Fukushima tuumajaam 2011. aastal

FOTO: Kim Kyung-Hoon/Reuters/Scanpix

Jaapani Fukushima tuumajaama kannatada saanud reaktor

FOTO: -/AFP/Scanpix

Tema sõnul ei tea arstid veel kõike tuumaõnnetusega kaasnevast kiirgushaigusest, kuidas see meie organismi hävitab. Kiirgus kahjustab valgete vererakkude tootmist, tuues kaasa verejooksu, aneemia ja teisi probleeme.

«Kui toimub tuumakatastroof või -rünnak, siis on ohvreid ja vigastad saanuid palju ja kõiki ei suudeta aidata. Samuti ei pruugi olla piisavalt meditsiinitöötajaid ja ravivahendeid, seda isegi väga jõukates ja hea arstiabiga riikides,» nentis Iisraeli asjatundja.

Eisenkraft ja ta kolleegid uurivad firmas Pluristem Therapeutics tüvirakke, võttes neid platsentast ja kasvatades laboratooriumis. Nende eesmärgis on luua raviviise ja ravimeid, mis aitavad organismil pärast kiirituse saamist taastuda ja terveneda.

Eisenkrafti sõnul on senised katsed näidanud, et kiirgushaigust võib olla tulevikus võimalik ravida ja see on lootustandev juhuks, kui tõesti peaks lahvatama tuumasõda või toimuma tuumakatastroof, mis mõjutab paljusid riike ja inimesi.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles