Presidendi kaasteeline: Koivisto roll uue ajastu ülesehitamises oli märkimisväärne

President Mauno Koivisto 85-sünnipäeval oli õnnitlejate hulgas ka presidendi kunagine kantseleiülem Jaakko Kalela Foto: Soome presidendi kantselei

Soome leinab reede hilisõhtul surnud president Mauno Koivistot. Laupäeval on leinalipud on heisatud kõikjal üle maa ning lipud lehvivad kuni kella üheksani õhtul. Kõik Soome laupäevased lehed ja veebiväljaanded on pühendanud pikki lugusid ja pildigaleriisid 93-aastaselt lahkunud presidendile. Ka sotsiaalmeedia on täitunud erinevatest järelhüüetest ja meenutustest. 

Teiste hulgas meenutab Koivistot kunagine Soome suursaadik Eestis Jaakko Kalela. Kalela töötas varem Koivisto ametiajal presidendi kantseleiülemana ja oli ühtlasi ka Mauno Koivisto usladusisik.

«Olen kaotanud mulle väga olulise inimese,» tunnistas Kalela IltaSanomatele antud usutluses.

«Koivisto elukaar oli pikk ja kirev, 93-aastasena oli ta igavese rahu välja teeninud,» sõnas Kalela.

Kalela kohtus viimast korda Koivistoga kaks nädalat tagasi.

«Ta oli väga terane ja meenutas innukalt ühiseid aegu. Ning hoolimata põetud Alzhaimeri tõvest oli Koivisto kursis ka praeguse elu ja sündmustega. Ta analüüsis meeleldi päevapoliitikat. Mulle jäi meie viimasest kohtumisest soe mälestus,» meenutas ta.

Kalela sõnul oli Soome üheksas president väga tugev isiksus.

Ameeriklastelt väljendit laenates võin öelda, et Koivisto oli self-made man. Ta töötas sihikindlalt end sadamatöölise tagasihoidlikest oludest maailma tippu.

Meeletust otsusekindlusest kõneleb Kalela sõnul seegi, et Koivistost sai kõigest nelja ülikooliaastaga filosoofia doktorant.

Kalela sõnul oli Koivisto mõtteviisilt iseseisev, kuid alati koostööaldis.

«Olgugi, et presidendil oli oma arvamus ja nägemus sellest, kuidas asjad peaks lahenema või olema, oli Koivisto alati valmis ka teiste arvamusi kuulama.»

Koivistol olid head suhted nii Gorbatšovi kui ka George Bush senioriga. Kalela sõnul oli Koivisto karjääri üks kõrghetk külma sõja lõppemine.

«Koivisto roll uue ajastu ülesehitamises oli märkimisväärne,» rõhutas Kalela.

Koivisto keeleoskusest kõneldes märkis Kalela, et president oskas küll vene keelt, kuid ei kõneles seda harva. 

Koivisto õppis vene keelt täiendavalt kõik need 12 aastat, mil ta oli Soome vabariigi president. Tänu eratundidele osanud Koivisto end väga ilmekalt väljendada, ent ta rääkis aeglaselt. Nõudlikkuse poolest tuntud Koivisto jätnud seetõttu kõik ametlikud venekeelsed vestlused tõlkide vahendada.