Eile vannutati Prantsusmaa uue presidendina ametisse tsentrist Emmanuel Macron.
Emmanuel Macron vannutati ametisse
7. mail presidendivalimiste teises voorus parempopulistliku kandidaadi Marine Le Peni ülekaalukalt alistanud Macron võttis koha üle lahkuvalt sotsialistist riigipealt François Hollande’ilt.
Hollande pole oma heameelt Macroni võidu üle varjanud, sest just tema pani aluse Macroni poliitilisele karjäärile, tuues ta investeerimispangandusest oma nõunikuks ja seejärel majandusministriks.
Tseremoonia toimus Pariisi kesklinnas asuvas presidendiresidentsis Élysée palees. Kõigepealt kohtusid Macron ja Hollande presidendi büroos, kus Macronile anti üle Prantsusmaa tuumarelva käikulaskmise koodid. Võimu üleandmisele järgnes püssisaluut ning seejärel külastas Macron Triumfikaart (pildil) ja asetas lilled tundmatu sõduri hauale.
Täna sõidab vastne president Berliini, kus kohtub Saksa liidukantsleri Angela Merkeliga. Arvatakse, et Macroni ja Merkeli läbirääkimiste üheks teemaks kujuneb Euroopa Liidu tugevdamine. Macron on muu hulgas rääkinud soovist luua eurotsooni parlament ja eelarve.
Analüütikute hinnangul ootavad Euroopa-meelset Macroni ees suured väljakutsed, millest peamistena nähakse majandusseisakut, tööpuudust ja terrorismi.
Esmalt peab tema äsjaloodud erakond La République en Marche! («Vabariik, edasi!») saavutama piisava toetuse järgmisel kuul peetavatel parlamendivalimistel – ilma Rahvusassamblee toeta jääks Macroni võim väga ahtaks. Ohumärgina nähakse võimalust, et ebaõnnestumise korral pettub rahvas poliitikutes ja nende lubadustes veel enam.
39-aastasest Macronist saab Prantsusmaa viienda vabariigi noorim riigipea. BBC/PM