:format(webp)/nginx/o/2017/05/16/6667617t1h492c.jpg)
Rootsi asüüliagentuur on langenud kriitika alla, kuna kristluse omaks võtnud asüülitaotlejad peavad oma usuvahetuse kinnitamiseks tegema piiblitundmise eksami.
Rootsis peavad usuvahetajatest asüülitaotlejad tegema piiblieksami
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Asüülitaotlejatel tuleb täita ankeet, mis annab ülevaate nende usu kohta, kuid ka teha eksameid, mis puudutavad nende uut usku, ulatudes õigeusust luterluseni, edastab The Independent.
Eksamiküsimuste seas on näiteks, et mitu osa on Uues Testamendis ning tuleb anda detailne kirjeldus armulaua kohta.
Migratsiooniteemadega tegeleva advokaadi Serpil Güngöri sõnul on piiblieksami küsimused sisserändajatest usuvahetajate jaoks võrdlemisi keerulised.
Osa Rootsi kogudusi on asüülitaotlejate jaoks välja andnud piiblit ja ristiusku puudutavaid käsiraamatuid, mille abil nad saavad piiblieksamiks õppida.
Rootsi migratsiooniameti juriidilise osakonna asejuhi Carl Bexeliuse sõnul tehakse ka teistes Euroopa riikides sisserändajate religioonikontrolle. Ta lisas, et piiblieksami abil saab teha kindlaks, kas isik on tõesti usku vahetanud või üritab ta saada lihtsamalt asüüli teeseldes usuvahetust.
«Piibli kohta käivad küsimused ei ole keerulised, kui isik on uue usu omaks võtnud, sest see on seotud tema isiksusega. Kui ei olda omaks võtnud, siis on see näha ka vastustes,» teatas migratsiooniameti esindaja.
:format(webp)/nginx/o/2017/05/16/6667621t1h4407.jpg)
Bexeliuse teatel on neil sisserändajatele ka küsimus, et mida religioon nende jaoks tähendab.
«Tuleb selgitada religiooni tähtsust enda jaoks. Näiteks, milline on varasema usu, näiteks islami ja kristluse erinevus ning miks kristlus on nüüd tähtis. On ka neid, kellel tekib uue usu kohta käivate küsimustega raskusi ja nad ei oska vastata,» lisas asjatundja.
Rootsis lähtutakse piibli- ja usueksami tegemisel ÜRO põgenikeagentuuri (UNHCR) soovitustest.
Migratsioonikriisi kõrghetkedel 2015 – 2016 saabus Rootsi väga palju sisserändajaid, samas möödunud aastal lahkus Rootsist rekordiline arv, 4542 asüülitaotlejat, kes loobusid sinna jäämisest, kuna asüülitaotlemise protsess osutus liiga pikaks ja neil on keeruline tööd leida.