:format(webp)/nginx/o/2017/05/16/6667719t1hfad2.jpg)
Keskkonnakaitsjad leidsid Vaikses ookeanis Pitcairni saartegruppi kuuluvalt asustamata Hendersoni saarelt 17,6 tonni erinevad plastjäätmeid, mis on kõige kõrgem inimtekkeliste jäänuste kontsentratsioon ühes paigas.
Video: Vaikse ookeani asustamata saarelt leiti ligi 18 tonni plastjäätmeid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seal uurimise teinud mereteadlaste sõnul on Hendersoni saar korallsaar, mis samas on väga reostatud paik, edastab The Guardian.
Saare erinevates osades on tonne jäätmeid, mida ei ole sinna jätnud inimesed, vaid need on sattunud esmalt ookeani ning lained on kandnud prahi saare randadele.
Tasmaania ülikooli ja Briti linnukaitseorganisatsiooni teatel on sel saarel umbes 38 miljonit plastist objekti, millest 68 protsenti on väga väikesed. Ühel ruutmeetril on umbes 4500 plastosa, mis on kümne sentimeetri sügavusel pinnases. Iga päev kannavad lained saare randadele juurde umbes 13 000 plastobjekti.
:format(webp)/nginx/o/2017/05/16/6667723t1h945b.jpg)
Tasmaania ülikooli mere- ja poolaralade uuringute keskuse esindaja Jennifer Lavers kinnitas, et Hendersoni saarel on väga suur prahi kontsentratsioon.
«Olen külastanud kaugel asuvaid saari ning igal pool on sama probleem hoolimata ajast, millal minna või saare asukohast, kõikide nende randadel on näha inimtekkelist saastatust. Arvasin, et kuna Hendersoni saar on inimasulatest väga kaugel, on seal puhas, kuid ma eksisin,» teatas Lavers.
Lavers leidis sadu vähke elamas keset plastisaasta, mille seas oli näiteks plastpudeleid, pudelikorke ja kreemitopse. Teadlase sõnul leidis ta vähi, kes oli teinud endale kodu katkise nukupea sisse.
«Need loomad elavad ohtlikku elu, sest seal olev plast on ohtlik oma mürgisuse ja teravate murdunud osadega. See on traagiline, et need vähid peavad elama meie prahis,» nentis teadlane.
Pitcairni saartegruppi kuuluv Hendersoni saar on oma looduskeskonna tõttu UNESCO maailmapärandi nimekirjas, olles seni üks väheseid atolle, mille keskkond on inimkäest peaaegu puutumata.
Hendersoni saarel, mille pindala on 3700 hektarit, leidub vaid sellele saarele omased kümme taimeliiki ja neli linnuliiki. Kaugel asumine ja isolatsioon on seni seda saart inimtegevuse eest kaitsnud.
Laversi sõnul näitas Hendersoni saarelt leitu, et maailmas ei ole enam vist ühtegi paika, mis oleks inimtegevusest ja inimtekkelisest prügist puutumata.
Ta lisas, et sellised kauged saared on väikesed ökosüsteemid, kus igal liigil on oma roll, olles samas osa suuremast süsteemist.
Laversi sõnul näitas Hendersoni saarelt leitu, et inimtekkelise saastatuse ja mereprügi probleem on arvatust laiem, ulatudes ka kõige kaugematesse paikadesse.
Hendersoni saarelt leitud plastjäätmeid on kogu maailmast, seal on Saksamaa veepudeleid, Kanadast pärit pakendeid ja Uus-Meremaalt pärit asju, olles vaid väike osa sellest, mis igal aastal maailmamerre jõuab.
Märtsis toimunud rahvusvahelisel keskkonnafoorumil otsiti võimalusi, kuidas oleks võimalik nii merealasid kui saari inimprügist puhtana hoida. Eesmärgiks seati kaheksa aastaga vähendada meresaastatust 70 protsendi võrra.