Liibanonis jätkuv operatsioon pantvangistatud seitsme eestlasest turisti leidmiseks heidab inimröövile järjest enam valgust. Kuigi eilseks olid võimud röövijad kindlaks teinud, arvatakse, et tegemist on tellimustööga.
Eestlastest rattaturistide rööv võis olla tellimustöö
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Julgeolekuallikas ütles mulle täna (eile – toim), et operatsioon edeneb, kuid nad on väga ettevaatlikud, kuna nad ei taha lihtsalt sisse tormata ja riskida pantvangide turvalisusega,» avaldas Beirutis elav briti ajakirjanik Patrick Galey Postimehele. «Usutakse, et seitse eestlast on elus ja ikka veel Liibanonis, erinevalt varem eeldatust, et nad viidi Süüriasse.»
Galey, kes on viimastel päevadel eestlaste röövi teemaga nii Beirutis kui ka Zahle linnas pidevalt tegelenud, teatas sarnaselt Liibanoni meediaga, et julgeolekuväed on arreteerinud neli isikut, kes on kas Liibanoni või Süüria kodanikud.
Kuigi kinnitatud andmeid on operatsiooni loomu tõttu endiselt vähe, on selle taga seisnud kuritegelik jõuk võimudele hästi teada. Tegemist on Liibanoni grupeeringuga, mis pärineb kuritegevuse, narkoäri ja inimkaubanduse poolest tuntud Majdal Anjarist.
«Meil on ühe vahistatu nimi: Ahmad Aajami. Ta on pärit Ida-Bekaast. Selle kuritegeliku jõugu liider Darwish Khanjar on veel jooksus. Ta on võimudele väga hästi teada, tal on pikaaegne kuritegelik taust,» kirjeldas Galey. «Talle ilmselt maksti, et midagi sellist korraldada, kuid seda ei saa kinnitada, kuni nad ta kätte saavad.»
Silmus tõmbub koomale
Khanjari asukoht on võimudele enam-vähem teada ning samuti kinnitati inimröövi seost Zahles toimunud kirikupommitamisega. «Selle taga on sama jõuk. See oli omamoodi diversioonitaktika, et julgeolekuvägesid sabast maha raputada,» selgitas Galey.
Kuigi veel üleeile keeldus välisministeerium grupeeringu liikmete arreteerimist kommenteerimast, teatati eile: «Välisministeeriumile saabunud Liibanoni ametivõimude andmete kohaselt vahistasid Liibanoni julgeolekujõud kolm Eesti kodanike röövimisega seotud isikut. Samuti on leitud röövimise läbiviimiseks kasutatud buss, mis on toimetatud edasiseks uurimiseks Beirutisse.»
Sisejulgeolekujõudude juht kindralmajor Ashraf Rifi kutsus grupeeringu juhte, kuhu vahistatud isikud kuuluvad, ennast ise üles andma ja röövitud Eesti kodanikke vabastama.
«Tundub, et jõugu liikmed töötavad kui vahemehed ja saavad korraldusi kuskilt mujalt. Kust täpselt, seda me veel ei tea,» analüüsis Galey. «Kuid põhjus, miks pole grupeering esitanud veel mingeid nõudmisi, näib olevat, et need mehed ootavad edasisi korraldusi. Nad on tagajalgadel, nad üritavad põgeneda julgeolekuvägede eest, kelle silmus näib nende ümber järjest koomale tõmbuvat.»
Julgeolekuallika andmetel tunnistasid vahistatud, et varustasid jõugu teisi liikmeid tarvikutega, mida oli vaja pantvangide võtmiseks, nagu näiteks kaubikud ja relvastus. Kuna nad on sellist infot andnud, on alust arvata, et julgeolekuvägedel on nüüdseks hea ülevaade grupeeringu liikmetest ja nende asupaigast.
«Asjad näivad palju paremad, nüüd, kus neil on jälg, mida ajada,» vaagis Galey, kuna veel mõne päeva eest polnud võimudel aimugi, millega, kus või kellega tegu on. «Probleem seisneb aga selles, et see on eluaegsete kurjategijate piirkond. Kui neil õnnestus nii kaua väljaspool seadust tegutseda ja kui nüüd nende uks maha lüüakse, siis nad lihtsalt tulistavad vastu,» hoiatas Galey.
Röövi tellijad pole teada
Röövijad on küll kindlaks tehtud, kuid kes tegelikult pantvangidraama taga seisab, pole selge. Võimud pole Galey teatel välistanud peale äärmuslaste ka naabruskonna administratsioonide või valitsuste osalust, kes on huvitatud Liibanoni stabiilsuse kahjustamisest. Huvigruppe, kes lõikaksid kasu ebastabiilsusest, julgeolekuvägede õõnestamisest, karistamatuse demonstreerimisest, on mitu.
«Fakt, et nad on eestlased ja neid on hoitud, näitab, et see oli planeeritud ja mitte mingi oportunistlik käik. Kokkuvõttes, need mehed olid turistid ning Liibanon on äärmiselt sõltuv turismist,» teatas ta. «Kõik, mis võib Liibanoni majanduslikult kahjustada, võib olla teatud inimeste ja piirkonna grupeeringute huvides, ja näib, et see on sündmuste motiiv, isegi kui me ei tea veel, kes röövi tellis.»
Välistatud pole ka sisepoliitiline võitlus, kuna Liibanoni valitsus astus jaanuaris tagasi. «Teise variandina võidi inimrööv tellida Damaskusest, et tagada meedia suitsukate Süüria sündmustele. Kolmas seletus on, et mässulisi sponsoreerib Muammar Gaddafi Liibüa režiim ja see on tema esimene käik lääneriikide kahjustamisel,» avaldas ta.
Ka tunnustatud USA luureanalüüsi firma Stratfor märgib tõenäolise variandina seost Liibüaga ning lisab, et sellest võib kujuneda poliitiline pantvangivõtt. Teisalt seostab Stratfor röövi pigem radikaalse Palestiina grupeeringuga, mis on tihedalt seotud Liibüa režiimiga. Kui tegemist on tavaliste kurjategijatega, siis on võimalik, et pantvangid müüakse edasi terroristidele. Bekaa kurjategijad on varemgi nõnda talitanud.
Liibanoni võimud keeldusid Postimehele infot jagamast. «Võimud ei räägi üldse pressiga,» tõdes ka anonüümseks jääda soovinud Liibanoni ajakirjanik.
Eile sõitsid Liibanoni Postimehe reporter Mikk Salu ja fotograaf Raigo Pajula. Postimees.ee'st saab kohapealseid muljeid lugeda juba tänase päeva jooksul, põhjalik lugu ilmub ka homses Postimehes.