Analüütik: see juhtum on pretsedent

Alan Fraser

FOTO: SCANPIX

Oletus, et eestlaste röövimise taga on Süüria, on süüdistus, mida Liibanonis sellistel puhkudel alati esitatakse, ütles rahvusvahelise julgeolekuga tegeleva Briti firma AKE Group Lähis-Ida riskianalüütik Alan Fraser Postimehele.



Kui haruldaseks seitsme eestlase röövimist eelmisel nädalal Liibanonis pidada võib – just arvestades selle riigi olukorda ja varasemaid inimrööve?

Pärast kodusõda, kui rööviti eeskätt välismaalasi ja eriti lääneriikide kodanikke, pole seda palju juhtunud. Viimase 20–25 aasta jooksul pole see probleemiks olnud. Nüüd aga natuke juba on. Mullu septembris (tegelikult 31. augustil – toim) rööviti kaks Poola kodanikku ja nüüd hiljuti eestlased.

Kuigi on päris raske öelda, kas sellest on [uuesti] kujunemas trend ja mis on röövi motiivid. Sest ametlikest kanalitest tulev informatsioon ütleb, et tegu on kuritegeliku jõuguga. See erineks loomult kodusõjaaegsetest röövidest, mille panid enamasti toime Hezbollah’ rühmitused.

Kes olid kahe poolaka röövi taga Bekaa orus eelmisel aastal?

Ka siis olid Liibanonist tulnud teated üpris ebamäärased. Ei mainitud ühtegi konkreetset rühmitust ja kui üks grupeering oligi vastutav, siis keegi neist vastutust ei võtnud. Enamasti on süüdistatud kuritegelikke jõuke. On ka vihjatud, et röövijad olid islamistid, mis võib tähendada, et röövi taga olid varasemate islamistlike organisatsioonide jäänukid, mis [Bekaa] piirkonnas tegutsevad. Info põhjal, mis tuli, on seda üsna ebamäärane ja keeruline öelda.

Kuidas kommenteerite spekulatsiooni, et eestlaste röövi taga on kas otseselt või kaudselt Süüria, mis tahtvat Liibanonis sellega ebastabiilsust külvata?

Seda antakse alati mõista, kui midagi Liibanonis juhtub. Et asjaga on seotud Süüria valitsus, mis tahab riiki destabiliseerida. Ausalt öeldes on võimatu öelda, kas see on nii või mitte. Süüriat süüdistatakse selles alati, praegusel juhul tundub see kuritegelike jõukude kätetööna.

Väidetavalt olid küll mõned Süüria kodanikud seotud, kuid see on ka kõige konkreetsem seos, mida saab luua ilma midagi põhjalikumat teadmata. Praegu pole infot, et see oleks nii. Tegu on levinud süüdistusega ja ütleksin, et kaugemale sellega minna ei saa.

Kuidas on Liibanoni julgeolekujõud varem selliste inimröövide puhul tegutsenud?

Alates kodusõja lõpust pretsedenti pole. Kodusõja ajal hoiti pantvange kinni pikka aega, ilma et neid oleks leitud. Viimase juhtumi hindamiseks aga ühtegi pretsedenti pole. Julgeolekujõud korraldavad eestlaste leidmiseks operatsioone ja on tulnud teateid, et nad tegid kindlaks ühe röövijate grupeeringu baasi ning et toimus kokkupõrge, kuid see on ka kõik, mis on teada.

Kas saab tuua esile mingeid üldiseid jooni sääraste röövide puhul? On siin erinevusi rühmituste, riikide vahel, kui rääkida araabia maadest ja kitsamalt Liibanonist?

See sõltub täpsemalt paigast, kus inimesed röövitakse ja mis grupeering röövis. Riikides, mis on rohkem hõimuühiskonnad, on röövid peamiselt poliitilised. Üldjuhul inimesed vabastatakse ja neid koheldakse vangistuses suhteliselt hästi.

Liibanonis rööviti kodusõja ajal palju ajakirjanikke. Neid hoiti pikka aega ja paljud neist vabastati, osa aga mitte ning nad surid vangistuses. Kuid praegusel juhul on tingimused, niipalju kui me teame, teistsugused. Kõik sõltub tõesti sellest, kes nad röövis – kui see oli kuritegelik jõuk, siis tõenäoliselt on neil nõudmised ja motiiv.

Milline olukord Bekaa orus praegu valitseb? Kui suur on keskvõimu kohalolek?

Traditsiooniliselt on see olnud üks ebastabiilsemaid piirkondi Liibanonis, kuigi viimasel ajal on julgeolekuolukord kindlasti paranenud. Olen ka ise seal mitu korda reisinud ja tean, et julgeolekujõud on seal pidevalt olemas.

Kui minna rohkem lõuna poole ja pöörata peateelt kõrvale, on keskvõimu kohalolekut näha vähem.  Viimastel aastatel Bekaa orus suuri intsidente olnud pole. Nii et julgeolek on seal viimase 20 aasta jooksul märkimisväärselt paranenud.


Inimröövid Liibanonis

•    Liibanonis on inimröövid pärast kodusõja (1975–90) lõppu olnud haruldased. Aastatel 1982–90 rööviti riigis ligi sada välismaalast, enamasti ameeriklasi ja lääneeurooplasi.

•    Enne 23. märtsil röövitud seitsme eestlase juhtumit toimus viimane säärane inimrööv Liibanonis mullu 31. augustil, kui Bekaa orus paiknevas Baalbeki linnas (endise nimega Heliopolises ehk ühes Liibanoni peamises turismisihtkohas) röövisid kohaliku mõjuka Jaafari klanni liikmed kaks puhkusel viibivat Poola turisti.

•    30ndates eluaastates poolakad vabastas Liibanoni armee vahetult pärast röövi, kui kurjategijate auto ei peatunud kontrollpunktis, misjärel sõdurid tule avasid ja ühe kahest röövijast tapsid.

•    Poola Liibanoni konsuli Lech Faszcza sõnul oli tegemist «normaalse õnnetusega», mis võinuks juhtuda ükskõik kus. Mingit poliitilist tagamaad röövil polnud, kinnitas Faszcza.
Allikas: AFP

Tagasi üles
Back