/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2017/05/19/6679203t1h32c3.jpg)
Prantsuse vastne president Emmanuel Macron teeb reedel oma esimese visiidi väljaspool Euroopat Mali rahutusse põhjaossa, kus prantsuse sõdurid on juba neli aastat võidelnud islamistidest äärmuslastega.
Macron teeb oma esimese Euroopa-välise visiidi rahutusse Põhja-Malisse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Macronil on kavas tõsta Gao linnas paiknevate Prantsuse sõdurite moraali. Gao garnisonis on 1600 sõdurit, kes moodustavad Prantsusmaa suurima välismaal paikneva väeüksuse.
Sõdurid osalevad Prantsuse terroritõrjeoperatsioonis Barkhane, mille eesmärk on võtta sihikule Sahara kõrbest lõuna pool Saheli piirkonnas tegutsevad džihadistide rühmitused.
Aastal 2014 alustatud operatsiooniga on seotud umbes 4000 sõdurit, kes on jaotatud viide riiki - Mauritaaniasse, Malisse, Nigerisse, Tšaadi ja Burkina Fasosse. Operatsiooni käsutuses on muuhulgas ka Mirage 2000 hävituslennukid ja droonid, mille abil kogutakse luureteavet.
Macroni saadab visiidil teiste seas ka välisminister Jean-Yves Le Drian ja relvajõudude minister Sylvie Goulard.
Macron kohtub visiidi jooksul ka Mali ametivenna Ibrahim Boubacar Keitaga, kellega arutatakse ühist terrorismivastast võitlust ning samuti tohutu kõrbealaga Lääne-Aafrika riigi keerulist teed tagasi normaalsesse elurütmi pärast 2015. aasta rahulepet.
Macroni kaaskonda kuuluvad allikad märkisid, et 39-aastane riigipea püüab visiidi käigus rõhutada senisest veelgi tihedama Euroopa koostöö tähtsust võitluses džihadistidega, seda eriti Prantsuse-Saksa teljel.
Prantsusmaa soovib "uut Prantsuse-Saksa tõuget", et Euroopa mängiks suuremat rolli nii kaitsealastes kui julgeolekuga seotud küsimustes, seda eriti Aafrikas ning Saheli piirkonnas, ütles allikas.
Macron arutas teemat juba esmaspäeval Saksa liidukantsleri Angela Merkeliga, kes oli esimene võõrriigi liider, kellega Macron pärast ametisse asumist silmast-silma kohtus.
Põhja-Mali langes Al-Qaedaga seotud džihadistlike rühmituste kontrolli alla 2012. aasta märtsis, ent Prantsuse vägede juhitud sõjaline sekkumine tõrjus nad 2013. aasta jaanuaris välja mitmest olulise tähtsusega linnast.
Tuareegide juhitud mässulised sõlmisid 2015. aastal rahuleppe valitsuse ja sellega liidus olevate võitlejatega, kuid leppe rakendamine on lünklik ning pühasõdalased, kes pole leppe osapooled, ründavad jätkuvalt tsiviilisikuid, sõjaväge ja rahvusvahelisi üksusi nii riigi põhja- kui keskosas. Ainuüksi riigi põhjaosa territoorium on suurem kui Mali koloniaalajastu emamaa Prantsusmaa.
Saksamaa on ÜRO Mali rahuvalveoperatsiooni MINUSMA suurim panustaja. MINUSMA on olnud riigis alates 2013. aasta juulist ning sel on sõjaväelist personali ning politseijõude kokku enam kui 12 000 inimest. Mali missiooni peetakse ÜRO kõige ohtlikumaks aktiivseks missiooniks kogu maailmas.