Vaid kaks suurimat Soome päevalehte — Helsingin Sanomat ja Turun Sanomat – said loa avaldada president Mauno Koivisto leinakuulutus (vt. allpool). Pühapäevases lehenumbris ilmunud tundeküllane kuulutus andis ka aimu, kuidas neljapäevasel matusetalitusel toimida.
President Koivisto perekond avaldas leinakuulutuse
Kuulutuse teksti on koostatud Koivisto perekonna nimel ja seda ilmestab presidendi enese tsitaat:
«Kui me päris kindlalt ei tea, mis meid ees ootab, oletagem siis, et kõik läheb hästi.»
Leinajateks lesk Tellervo ja tütar Assi koos perega ning sugulased ja sõbrad.
Kuulutuses palub perekond leinatalitusele tulles lillesülemite asemel teha hoopis annetus. Saajateks on märgitud Soome kultuurkapital, Svenska Kulturfonden (Rootsi kultuurkapital) või Kansan Sivistysrahasto (Rahva haridusfond).
Koivisto maetakse neljapäeval (25. mail) ehk kirikukalendri järgi taevaminemise pühal, mis on Soomes ka üleriigiline vaba päev.
TÄIENDATUD 15.23: Leinatalitus toimub Helsingi Toomkirikus. Kiriku uksed avatakse kell 12.30 ja talitusele pääseb nii kutsekaartidega kui ka ilma nendega. Ühetkokku mahub toomkirikusse siiski vaid tuhatkond inimest. Nii on otsustatud, et talituse heli kantakse üle ka Senati väljakule seatud kõlaritesse.
Matusetseremoonia algab kell 13.00.
TÄIENDATUD 15.23: Kell 14 liigutakse kirikust leinarongkäigus läbi Helsingi Hietaniemi kalmistule. Matuserongkäik sõidab koos presidendiga veel viimast korda läbi kõik need kohad, kus Koivisto aastate jooksul töötas – mh peatutakse Soome Panga ees ja minutine seisak koos auvalvega tehakse Esplanaadil presidendi lossi ees.
Presidendi viimne puhkepaik asub tema eelkäijate – president Urho Kekkoneni ja president Risto Ryti kõrval.
TÄIENDATUD 15.23: Koivist matusetseremoonial ja muldasängitamisel on kohal ka sõjaväeline aukompanii, ühtekokku osaleb matustel 800 sõjaväelast. Aupauke presidendi perekonna palvel kalmistul ei kõla.
Riiklikule matusele on kutsutud enam kui 500 inimest. Välisriikide riigipäid esindavad Soomes resideeruvad välisriikide suursaadikud.
12. mai hilisõhtul surnud president Koivisto kaastundeavalduste raamatuisse on praeguseks kantud enam kui 50 000 järelhüüet. Leinaraamatuisse saab kirjutada veel nii täna kui homme ka Tallinnas, Soome suursaatkonnas.
Mauno Henrik Koivisto oli Soome üheksas president, tema ametiaeg kestis 1982-1994. Koivisto oli surres 93-aastane.
TÄIENDATUD 12.40: Helsingi toomkiriku kirikuteener Petri Oittinen kinnitas äsja Soome ajalehel Ilta Sanomat, et kirikus toimuvale matuseteenistusele pääseb ka mõnissadakond tavakodanikku. Ühtekokku mahutab toomkirik umbes tuhat inimest.
Matusekorraldajate sõnul on leinatalituse kohta sedavõrd palju küsitud, et lõplik plaan pannakse paika matusepäeva hommikul ehk 25. mail.
Korraldajat hoiatavad ka rahavamasside ja järjekordade eest. Kiriku uksed avatakse kell 11.30.
«Praeguseks on selge, et rahvas soovib presidendi matustest osa saada ka mujal, kui vaid teleülekannet jälgides. Soovitaks olla kohal. Matused – eriti veel presidendi matused – on suur tseremoonia, seda enam, et meie eelmise presidendi leinatalitusest on möödas enam kui 30 aastat,» lausus Oittinen.