Wikileaks: USA vastas varasemas pantvangikriisis Eesti abipalvele eitavalt

Argo Ideon
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Wikileaks.org kodulehekülg
Wikileaks.org kodulehekülg Foto: SCANPIX

Eesti ja Ukraina esitasid Ameerika Ühendriikidele 2008. aasta suvel palve toimetada Somaalia rannikul kaaperdatud laevale toitu, vett ja medikamente, USA aga keeldus sellest.



Juhtumit kajastab üks nn Wikileaksi andmebaasi kaudu lekkinud USA välisministeeriumi dokumentidest, milles toonane Ameerika välisminister Condoleezza Rice instrueerib saatkondi Tallinnas ja Kiievis, mida vastata Eesti ja Ukraina esitatud diplomaatilistele nootidele.

2. juulist 2008 pärinev memo teatab, et Ukraina on esitanud Ameerikale noodi 23. juunil ja Eesti 24. juunil. Nootide sisuks on taotlus abistada piraatide kaaperdatud laeva Lehmann Timber meeskonda ja saata neile varusid.

Somaalia piraadid kaaperdasid Saksa aluse Lehmann Timber 28. mail 2008. Laeva meeskonna seas oli mitu Ukraina meremeest, Vene ja Birma kodanikke ning tüürimeheks oli eestlane Ardo Kalle.

Pantvangikriis kestis enam kui kuu aega. Alles 8. juulil said meremehed vabaks, kui piraatidele oli makstud 750 000 dollarit lunaraha.

USA memo kohaselt esitasid Eesti ja Ukraina juuni 2008 lõpus ametliku taotluse, et USA toimetaks laevale joogivett, toitu ja meditsiinivahendeid.

«Eesti valitsuse kinnitusel on meeskonnaliikmetel lubatud võtta kontakti oma pereliikmetega ning nad on kinnitanud, et neile ei anta toitu ega vett ning et laeval on lõppemas kütus. Eesti ja Ukraina valitsus on viidanud, et neil pole piirkonnas vahendeid, mille kaudu saaks meeskonnaliikmetele palutud abi anda,» ütleb dokument.

Memo kinnitab, et mitteametlikult oli USA küll juba vastanud taotlusele 26. juunil, kuid dokumendis esitatakse seisukohad ka ametliku vastuse jaoks.

Eesti ja Ukraina palvete kohta saata kaaperdatud Lehmann Timberi meeskonnaliikmetele toitu ja vett ütleb USA memo järgmist: «Me oleme põhjalikult teie taotlust kaalunud. Oleme otsustanud, et konkreetsel juhtumil ei ole meil võimalik varustada Lehmann Timberi meeskonda soovitud joogivee, toidu ja meditsiinivarustusega.»

USA memo esitab ka sellise otsuse põhjendused. «Faktorite seas, mida me kaalusime, oli kaks eriti olulist: see, et soovitud proviandi üleandmine ei parandaks meeskonna olukorda, ning et sellise abi andmine üksnes toetaks kaaperdajaid ja aitaks kaasa kriminaalsele tegevusele.»

Juulis 2008 vabaks saanud Lehmann Timberi tüürimees Ardo Kalle rääkis seejärel Postimehele antud usutluses, et päris nälga pantvangid tundma ei pidanud.

«Meil oli mõni kilo riisi ja lõpuks kuivtoitu. Kokk, kes ka somaallastele – nemad sõid aga oma rohtu ja jõid kaamelipiima peale – süüa tegi, jagas meilegi paremat. Kui piraadid olid laevale toonud lambaliha, mida kokk keetis, siis pani meilegi võimaluse korral kõrvale. Nuudleid ka.»

Postimees kirjutas kolme aasta eest viitega välisminister Urmas Paetile, et toitu ja vett viidi laevale hiljem helikopteriga, ning et USA sõjalaev jõudis kohale mitu päeva hiljem, kui meeskond oli vabastatud, kuid Lehmann Timber viibis alles Adeni lahes.

USA dokument esitab ka üldisemaid seisukohti piraatlusevastases võitluses ning rõhutab NATO kaasamist sellesse.

Praeguse kriisi puhul, kus Liibanonis rööviti läinud nädalal seitse eestlast, on USA suursaadik Michael C. Polt andnud Twitteri kaudu teada, et USA on valmis nende vabastamisele kaasa aitama.

Wikileaksi kaudu lekkinud USA välisministeeriumi memode asjus on USA välisministeeriumi ametlik seisukoht, et isegi nende autentsust ei tunnistata, kinnitas suursaadik Polt hiljuti Eesti diplomaatide koolis peetud loengus.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles