Suri sõjaroimades süüdistatud Läti punapartisan

Lätlased mälestamas Riia vabadussamba juures märtsiküüditamise ohvreid. Foto: SCANPIX

Vasakpoolse liidu Inimõiguste Eest Ühinenud Lätis teatel suri üleeile 88-aasta vanusena sõjakuritegudes süüdistatud endine punapartisan Vassili Kononov.

1998. aastal arreteeritud Kononov oli vahi all kuni 2000. aastani, kui kohus mõistis talle sõjakuritegude sooritamise eest esmalt kuue aasta pikkuse vabadusekaotuse, mis aga hiljem tühistati, kuna mitmed juhtumi asjaolud jäid apellatsioonikohtu hinnangul ebaselgeks, vahendas lõunanaabrite uudistevõrk LETA.

Läti prokuratuur leidis uurimise käigus, et Kononov juhtis Saksa vormides ringi liikunud punapartisanide üksust, mis korraldas 1944. aasta mai lõpus verise karistusaktsiooni Mazie Bati külas, olles veendunud, et sealsed elanikud reetsid sakslastele teise partisanide rühma ja põhjustasid nende tapmise.

Kononovi mehed tungisid kuude majja ning pärast sakslaste jagatud relvade leidmist tapsid kõigi nende perekondade pead ning kasutasid vägivalda ka kahe naise kallal. Seejärel süüdati hooned põlema, leekides hukkus veel neli inimest. Kokku sai partisanide rünnakus surma üheksa külaelanikku – kuus meest ja kolm naist, neist üks raseduse lõppfaasis.

2003. aastal mõisteti endine punapartisan uuesti süüdi, ent seekord bandiitluses, mitte sõjaroimades. Kohus leidis siis, et kuigi rünnak võis sõjalisest seisukohast olla õigustatud, ei saa pidada õigustatuks kolme naise tapmist ega ka küla mahapõletamist. Kuna aga bandiitlus ei kuulunud aegumatute kuritegude hulka, vabastati mees vastutusest.

Ringkonnakohtu otsuse tühistas aga järgmisel aastal ülemkohus, kus Kononov mõisteti taas süüdi sõjakuritegudes, mille eest määrati talle karistuseks aasta ja kaheksa kuu pikkune vabadusekaotus, arvestades 1923. aastal sündinud mehe kõrget vanust ja tervislikku seisundit. Kononovi kaebus lükati tagasi.

2004. aasta augustis esitas Kononovi advokaat Mihhail Joffe hagi Euroopa Inimõiguste Kohtule. 2007. aasta septembris võeti see pärast ülevaatamist menetlusse, välistades kõik teised nõuded peale inimõiguste konventsiooni artikli 7 rikkumise.

2008. aastal rahuldas Strasbourgi inimõiguste kohus napi häälteenamusega Kononovi kaebuse ning kohustas inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklit 7 rikkunud Läti riiki maksma talle vääriti süüdimõistmisega tekitatud moraalse kahju eest 30 000 eurot (ligi 470 000 krooni) valuraha.

Selle kohaselt ei toimunud karistusoperatsioon küll lahinguolukorras, kuid see viidi läbi sõjatsoonis rinde lähedal, kus olid toimunud kokkupõrked ka varem ning kus oli ka kohalikele usaldusväärsetele elanikele antud relvi partisanidega võitlemiseks. Läti esitas kohtu otsuse peale aga apellatsiooni, mis mullu rahuldati.