Kuuba punkarid nakatasid end vabatahtlikult HIVga

Yohandra ja Gerson oma kodus endises Pinar del Rio AIDSi kliinikus.

FOTO: ADALBERTO ROQUE/AFP/Scanpix

Nagu paljud noored punkarid nägi ka Gerson Govea ennast heidikuna. Kuid vähesed on oma rolli nii põhjalikult omaks võtnud kui see Kuuba rokkar, kes end vabatahtlikult HIViga nakatas.

Teda peetakse viimaseks kommunistliku saareriigi frikiʼde esindajaks, nagu seal omalaadset hardcore hipi-punkarite liikumist nimetatakse.

Need inimesed viisid oma mässu rummist, vabaarmastusest ja keelatud rokkmuusikast veelgi kaugemale, nakatades end surmava haigusega, et pääseda aidsikliinikute turvalisse ja mugavasse varjupaika.

«Ma leidsin sõbra, kes mulle oma nakatunud verd loovutas,» meenutab 42-aastane tätoveeringute ja kõrvarõngastega kaunistatud mees. «Tõmbasin selle ise välja ja süstisin endale.»

See oli 17 aastat tagasi. Sellest ajast saadik on ta näinud oma sõpru aidsi suremas, tema 44-aastane naine Yohandra Cardoso on haiguse tõttu mõlemad jalad kaotanud. Kuid põdura tervisega Govea jätkab oma mässulist teed keskikka.

Parkides magavad ja narkootikume tarvitavad muusikalembesed frikiʼd ei oleks paljudes maailma linnades ebatavaline nähtus. Kuid Kuubal, kus rokkmuusika oli külma sõja ajal keelatud ja uimastitarvitamine rängalt karistatav, oli nende elustiil eriliselt julge avaldus.

«Nad jagasid kõike: naisi, mehi, toitu ja tablette,» sõnas endine Havanna aidsikliiniku direktor Jorge Perez.

Kui Kuuba liitlassuhe Nõukogude Liiduga 1989. aastal lagunes, langes riik vaesusesse. Samal ajal puhkes riigis ka ulatuslik aidsiepideemia. Sellistes tingimustes olid riigi majandatavad aidsikliinikud nagu varjupaigad.

«See oli neile parim võimalik variant,» sõnas riigis muusika levitamisega tegeleva Cuban Rock Agency direktor Maria Gattorno. «Neile oli seal kõik tagatud: neid varustati arstitarvete ja toiduga ning nende eest hoolitseti hästi.»

Govea sõnul nakatas ta end eesmärgiga saada kliinikusse ja pääseda nii politsei ahistamise küüsist, mis friki eluga paratamatult kaasnes. Teiste otsuseid ajendas aga soov olla koos armastatud inimestega, kes olid juba nakatunud.

Esimese aidsijuhtumi tõi Kuubale Aafrikast naasnud sõdur, kes külma sõja ajal seal kahe poole vahendajana tegutses. Aastatel 1986–2015 suri valitsuse andmetel Kuubal aidsi veidi üle 3800 inimese. Praegu elab HIViga umbes 20 000 inimest.

Pole teada, kui palju frikiʼsid on saarel elanud ja kui paljud neist end meelega nakatasid. Gattorno arvab, et ennast nakatanud tegid valearvestuse, uskudes, et aidsiravim leitakse peagi.

«Nad läksid küll kliinikutesse elama, kuid paljud surid väga kiiresti,» sõnas Gettorno, kes on frikiʼsid nõustanud, aidanud neil leida prooviruume ja korraldada kliinikutes kontserte.

Ka Govea hakkas kliinikus bändi tegema, kuid haigus takistas neid avalikult esinemast: «Kui üks tundis end hästi, oli teine haigena voodis. See tähendas tavaliselt, et nad hakkavad surema.»

Retroviirusvastaste ravimite tulekuga aidsi levik aeglustus ja Kuuba sulges oma kinnised kliinikud 1994. aastal. Kuid Govea ja ratastoolis liikuv Cardoso elavad endiselt saare lääneosas, kus kunagi asus Pinar del Rio sanatoorium.

Lisaks väiksele riigitoetusele teenib Govea elatuslisa maniküüritoodete müümisega. Kui paar aega leiab, lähevad nad välja ja ühinevad oma kodu lähedal teiste nooremate punkaritega. Nende toaseinad on kaetud punkbändide plakatitega. Riik lubas neil koha alles hoida ja varustab neid ka tasuta ravimitega.

«Nad elasid sanatoorimis paremini kui väljas,» sõnas Perez, kes on oma töö kohta ka raamatu kirjutanud. «Tegelikult tundsid nad lahkumise ees hirmu.»

Tagasi üles