Eurojuhid Tallinnas: Euroopa peab võitlema üheskoos

Antonio Tajani eile Tallinna ülikoolis. Foto: Tairo Lutter / Postimees

«Minu esimene elu oli Itaalia õhuväes. Teine elu oli ajakirjanikutöö – võite Wikipediast järele vaadata. Ja siis ma abiellusin,» tutvustas end publikule Antonio Tajani, itaallasest Euroopa Parlamendi president. 

Tajani on üks euromasinavärgi tähtsamaid mehi ja tema osalusel juhitud debatt meelitas eile Tallinna Ülikooli pea terve auditooriumi jagu nooremapoolset rahvast. Arutlejad olid europarlamendi fraktsioonide esindajad kõigist maailmajao nurkadest ning poliitilistest spektritest.

Kui varem võis kuulda jutte, et kohale tulevad ka prantslanna Marine Le Pen ja britt Nigel Farage, siis kumbagi neist siiski näha ei õnnestunud – ilmselt olid euroskeptikud ametis oma riikides lähenevate valimistega. 

Teemaks oli Euroopa Liit, selle tulevik ja just noorte osalus selles. Nagu kuulutas avasõnades Tajani ise: tuleb vähendada distantsi kodanike ja institutsioonide vahel. Immigratsioon, Suurbritannia lahkumine, terrorism ja noorte töötus – need on ühendust vaevavad märksõnad.

«Ma mäletan Nõukogude Liitu, aga mäletan ka Franco aega Hispaanias,» tegi otsa lahti triibulise lipsuga hispaanlane Estebán Gonzalez Pons. «Minu riigile ei tähenda Euroopa Liit mitte üksnes jõukust, vaid ka vabadust. Üle kolmekümne aasta unistas Hispaania rahvas sellest, mis euroliiduga lõpuks reaalsuseks sai.»

«Paljud arvavad, et Euroopa on ainult turg ja majandus. Aga see tähendab rahu,» rõhutas hispaanlane. Häda on tema sõnul nimelt selles, et rahvas on selle algse eesmärgi unustanud. Nad ei mäleta, mis oli enne.

«Mõned ütlevad, et läheme tagasi kontrollitud riigipiiride juurde, et meil ei ole liitu vaja,» lisas portugallasest sotsiaaldemokraat Maria João Rodrigues, küsides kuulajatelt, kas see on ikka hea mõte. «Kliimamuutused, töökohtade loomine, finantskriis – selle kõigega hakkama saamiseks on vaja Euroopa Liidu tugevust,» rõhutas Rodrigues.

Ta poetas ka mõned kiidusõnad Eesti kohta: esimest korda käis ta siin aastal 2002. Juba siis olnud arusaadav, mäherduse innovaatilise riigiga on tegemist. «Midagi oli liikumas,» ütles portugallane.

Luizi-nimeline Portugali noormees küsis: «Kuidas saame olla kindlad, et kodanike häält on kuulda ja rahvusriigid jäävad püsima?» Säärast murelikku tooni võis debati jooksul kuulda veelgi.

Lätlasest konservatiiv Roberts Zile vastas: «Eriti noorem põlvkond on huvitatud ühisturust ja üleeuroopalistest palkade ja sotsiaaltoetuste ühtlustumisest. See ei tähenda, et Ida-Euroopa peaks raha lunima – aga üle ühenduse kehtigu aus konkurents.»

«Toon näiteks kaks õppetundi oma elust,» lausus vasakpoolne sakslanna Gabriele Zimmer. Pärit on ta Ida-Saksamaalt – ning just euroliit oli tema sõnul peamine jõud selle taga, et teutoonide riik uuesti üheks sai.

«Kui hindad praegust süsteemi, tuleb selle nimel pingutada. Ei saa oodata, et kellelgi on mingi varuplaan – ise peab tegema,» rääkis Zimmer.

Teiseks vajavad piirkonnad tema sõnul rohkem vastutust. «Meil on palju ebavõrdsust. Brüssel on kaugel eemal – Ida-Saksamaal öeldakse, et sama kaugel, kui omal ajal oli Moskva.»

Belglane Philip Lamberts tõi näiteid arvude keeles. Euroopa Liidu rahvastik moodustab kogu maailma omast praegu pea seitse protsenti, lähimate aastakümnete jooksul väheneb see osatähtsus veelgi. «Seda me oleme kõik koos. Belgia ja Eesti ei loe, meie osatähtsus jääb kuhugi nulli ja komakoha taha,» lausus Lamberts, kutsudes sellega esile üldise naerukahina.

Loo moraal: kui Euroopa tahab mingitki rolli ja võimu, peab ta selle poole püüdlema üheskoos. Nii võitluses kliimamuutuste kui ka terrorismi vastu.

Mis ei tähenda, et kõik oleks suurepärane. «Tulen Lombardiast, ühest Itaalia rikkaimast piirkonnast,» ütles euroskeptikute ridadesse kuuluv Marco Zanni. Ent töötus räsib ka tema kodukanti. Noorte seas olevat tööotsijaid lausa 40 protsenti.

«Ma tunnen, et Euroopa Liidul on tekkinud olukorras tugev vastutus. Midagi läheb kehtiva raamistiku korras valesti,» rääkis itaallane.

Zanni usub, et pilt pole nii mustvalge – Euroopa Liidule pole alternatiivi. «Kui liit ei suuda neid probleeme lahendada, peame mõtlema teistmoodi, tegema plaani B,» arutles ta. «Looma süsteemi, kus oleks vähem bürokraatiat ja rohkem võetaks arvesse rahvusriike. Minu arust oleks see võimalik.»

Gonzales Pons ütles vastu: «Tööpuudus pole ju üksnes Euroopa, vaid kogu maailma probleem. Süüdistada selles euroliitu on mõttetu.»

Euroskeptikute hulka kuuluv ning kodumaal Rootsi Demokraate esindav Peter Lundgren vastas küsimusele tööturu raske seisu ja noorte tasustamata praktikakohtade kohta.

«Ma ise olen olnud veoautojuht. Tean, et sein on raske,» rääkis rootslane. «Peamine asi on tutvused. Et keegi annaks võimaluse.» Lundgren süüdistas Brüsselit selles, et too sekkub aina rohkem väiksematesse asjadesse. «Me suundume Euroopa Ühendriikide poole. Ja seepärast ka põrume,» ennustas ta.

Loomulikult ei möödunud arutelu ilma Euroopa julgeolekut arutamata. «Mida te arvate ühisest Euroopa armeest?» küsis Boris Slovakkiast.

Kõik jäid nõusse, et mõte on ju õilis, kuid praktikas muutuks keeruliseks. Kes säärast armeed juhataks? Kuidas toimiks käsuliin? Eriti tingimustes, kus kaitsepoliitika kuulub siiski iga liikmesriigi enda, mitte Brüsseli pädevusse.

Üks neiu päris lõpetuseks, mida arvavad euroliidu tähtsad esindajad Ukraina hiljutisest otsusest blokeerida riigis menukad Vene sotsiaalvõrgustikud Odnoklassniki ja Vkontakte.

«Lõhnab väga Hiina moodi,» vastas Lamberts ja lisas, et valides piiratud ühiskonna ja väljendusvabaduse vahel, eelistaks ta igal juhul viimast.

«Kas see võib tähendada libauudiseid? Jah, aga ma usaldan, et inimesed pole rumalad. Elusolemine ongi juba risk,» sõnas Lamberts. 

Kes osalesid arutelul?

Eile võtsid Tallinna Ülikoolis sõna kaheksa kõrget Euroopa poliitikut.

• Estebán Gonzalez Pons – Euroopa Rahvapartei aseesimees (EPP)
• Maria João Rodrigues – sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsiooni aseesimees (S&D)
• Roberts Zile – Euroopa Konservatiivide ja Reformistide aseesimees (ECR)
• Gabriele Zimmer – Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete / Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete liitfraktsiooni esimees (GUE/NGL)
• Philip Lamberts – Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsiooni kaasesimees (Greens/EFA)
• Peter Lundgren –  Vaba ja Otsedemokraatliku Euroopa fraktsiooni aseesimees (EFD)
• Marco Zanni –  Rahvaste ja Vabaduste Euroopa fraktsiooni liige (ENF)

Väitlust juhatasid Euroopa Parlamendi president Antonio Tajani ja TLÜ rahvusvaheliste suhete lektor Catlyn Kirna. 

Parandatud 31.05. kell 11.11

Lambertsi kommentaarid sotsiaalvõrgustike blokeerimise kohta Ukrainas olid varem ekslikult omistatud Guy Verhofstadtile.