/nginx/o/2017/05/30/6727139t1h398a.jpg)
Tuleva nädala neljapäeval Ühendkuningriigis aset leidvate erakorraliste parlamendivalimiste eel on peaminister Theresa May juhitavate konservatiivide ja opositsiooniliste leiboristide populaarsuse vahe arvamusuuringute järgi vähenenud.
Libastumisoht mõjutab May Brexiti-taktikat
30. mai 2017, 23:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üleeile õhtul andsid erakorralised valimised välja kuulutanud May ja Tööpartei liider Jeremy Corbyn aru poolteist tundi väldanud televisiooni otsesaates. Kuna May keeldus Corbyniga silmitsi seismast, öeldes põhjenduseks, et ta eelistab selle asemel kohtumist valijatega, vastasid peaministrikandidaadid ajakirjanik Jeremy Paxmani ja saatekülaliste küsimustele eraldi.
Kuigi võiks arvata, et valimiste peateema on Ühendkuningriigi lahkumine EList, on senine valimiskampaania keskendunud hoopiski sotsiaal- ja sisepoliitilistele küsimustele ning kampaania ajutiselt peatanud Manchesteri terrorirünnaku järel ka julgeolekule.
«Neist pidid saama Brexiti-valimised, kuid näib, et domineerivad teised mured,» tõdes ka konservatiivide üks peastrateeg eelmistel Briti parlamendivalimistel Steve Hilton väljaandele Global Politico.
Ka üleeilne erakonnajuhtide nn grillimine polnud erand. Nagu kirjutas Politico, ei saanud 8. juunil valimiskastide juures otsust langetavad valijad Brexiti kohta midagi olulist teada.
Corbyn ütles, et tema eesmärk on brittide jaoks soodne kaubandusleping, kuid ta ei täpsustanud, kuidas seda saavutada ning kas ta on selle nimel valmis kompromissideks ELiga. Ka ei vastanud Corbyn küsimusele, kas Tööparteil on kavas seada sisserändele kindlad piirangud.
May kordas tooride valimisprogrammis sisalduvat lubadust, et kui läbirääkimistel ELiga ei saavutata brittidele soodsat lahutuslepingut, jääb leping sõlmimata. Lepingu mittesõlmimine on parem kui halb leping, ütles May üleeile korduvalt, pälvides publikult aplausi.
Lissaboni lepingu järgi on brittidel ja ELil omavahelise suhte korraldamise läbirääkimisteks kokku kaks aastat. Kell pandi käima märtsis, kui May teatas ametlikult lahkumisprotsessi algatamisest. Kõnelused peaksid formaalselt algama 19. juunil ehk pärast Ühendkuningriigis toimuvaid valimisi.
Kui ettenähtud tähtaja jooksul kokkulepet ei saavutata, võidakse kõnelusi pikendada. See on aga keeruline, sest eeldab kõigi ühenduse liikmesmaade konsensuslikku otsust.
Samas võivad väljumiskõnelused lõppedagi lepinguni jõudmata. See tähendaks, et Ühendkuningriik loetaks automaatselt EList lahkunuks ning britid jääksid ilma ka loodetud soodsast vabakaubanduslepingust ühenduse liikmesriikidega.
«Ma kinnitan, et ma olen [läbirääkimistel] keeruline naine,» ütles May, kes lubab nn karmi Brexitit, mis lühidalt lahtiseletatuna tähendab ka Ühendkuningriigi lahkumist Euroopa ühisturult ja tolliliidust ning sisserändepiiranguid ELi kodanikele. «Me peame olema valmis välja jalutama,» lisas peaminister.
Kui Paxman meenutas Mayle tema meelemuutusi ning küsis, kas mullusel referendumil Ühendkuningriigi jäämist ELi pooldanud, kuid peaministriks tõustes britid ühendusest välja tüürida lubanud May ei muuda Brexiti suhtes meelt, vastas valitsusjuht, et ta lähtub seisukohast, et Brexitist võib saada edulugu.
Nii konservatiivid kui ka leiboristid on erinevalt arvamusuuringutes kolmandal kohal olevatest liberaaldemokraatidest seisukohal, et Ühendkuningriik peab EList lahkuma. Kui tooride valimisprogramm näeb ette ühendusest lahtirakendamist ka lepinguta, siis leiboristid seda ei poolda.
«Me kindlustame, et leping tuleb,» ütles Corbyn üleeile, «me ei alusta läbirääkimisi megafoni-diplomaatiaga, ähvardades Euroopat mingisuguse offshore-maksuparadiisiga Euroopa kallastel.»
Leiboristid soovivad üle vaadata ka nn valge paberi, kus sisalduvad konservatiivide konkreetsed eesmärgid ja tegevus seoses EList lahkumisega. Kuigi Tööpartei täpne Brexiti-plaan on ebaselge, ja sellele viitab ka May, lubavad leiboristid tagada Ühendkuningriigis elavatele ELi kodanikele neile seal praegu kehtivad õigused.
Päevaleht Times kirjutas oma eilse lehenumbri esiküljel, et konservatiivide edumaa kahanemise valguses püüab peaminister Brüsseli agressiivsusest rääkides näidata end ainsana, kes suudab ühendusega läbi rääkida lepingu üle, mis määrab Ühendkuningriigi tuleviku.
Väljaande teatel püüab May sellise taktikaga võita lisahääli nende valijate seas, kes tunnevad muret immigratsiooni ja Briti suveräänsuse pärast. Näiteks ütles May üleeile, et selliste valijate häält on liiga kaua naeruvääristatud ja eiratud.
Ka Financial Times kirjutas, et May püüab Euroopa Komisjoni agressiivsele läbirääkimispositsioonile osutades anda oma koduerakonna kampaaniale hoogu. Väljaande hinnangul võib see viidata sellele, et nädalapäevad enne valimisi nihkub valimiskampaania fookus Brexitiga seotud küsimustele.
Sellele näis viitavat samuti May eilne kõne Wolverhamptonis, kus ta kinnitas, et valimiste peateema on just Brexit. «Keskne küsimus on, kes on valmis, ja mis kõige olulisem, kellel on plaan muuta Brexit edulooks,» ütles valitsusjuht, ja lisas: «Mina olen valmis, Jeremy Corbyn ei ole.»
Konservatiivide ja leiboristide vahe vähenemist arvamusuuringutes seostatakse May kannapöördega seoses lubatud reformiga, mis puudutab vanurite sotsiaalhoolekande rahastamist.
Kuigi May loobus kriitikute seas dementsusmaksuks nimetatud valimislubadusest kõigest neli päeva pärast seda, kui idee tooride valimisprogrammis välja käidi, tuleb valitsusjuhil selles küsimuses eakamatele inimestele jätkuvalt aru anda.