Makedoonia parlament hääletas kolmapäeva hilisõhtul sotsiaaldemokraatide juhi Zoran Zaevi peaministriks, tegemist on esimese sammuga riiki kaks aastat räsinud poliitilise kriisi lõpetamiseks.
Makedoonia parlament hääletas peaministriks sotsiaaldemokraatide juhi
1. juuni 2017, 03:52
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Zaevi pakutud 26-liikmelist valitsust toetas 120-kohalises parlamendis 62 seadusandjat ja vastu oli 44. Viis parlamendiliiget jäi erapooletuks ja üheksa puudus..
"Ma järeldan, et parlament on Makedoonia valitsuse ametisse valinud," ütles parlamendi spiiker Talat Xhaferi pärast hääletust. 42-aastane Zaev vannutati kohe ka ametisse.
Ärimees ja endine Strumica linna pea moodustas kontrolli saavutamiseks parlamendis liidu kahe väikese albaanlaste parteiga.
Tema sotsiaaldemokraatlik liit tuli detsembris toimunud ennetähtaegsetel valimistel teiseks. Valimiste võitjaks osutusid endise peaministri Nikola Gruevski konservatiivid, kuid enamust parlamendis ei õnnestunud neil tagada.
Umbes veerand Makedoonia elanikkonnast moodustavad albaanlased ning rahvustevahelised pinged tõid selle endise Jugoslaavia vabariigi 2001. aastal kodusõja lävele.
"Kontseptsioon ühest ühiskonnast kõigi jaoks on Makedoonia tulevik," ütles Zaev kolmapäeval, tõrjudes oponentide kriitikat, et tema lubadus albaanlaste vähemuse olukorda parandada õõnestab Makedoonia suveräänsust.
Koalitsioonileppe kohaselt läheb albaanlastele üheksa ministriportfelli, sealhulgas majandus-, justiits- ja eurointegratsiooni ministri kohad.
Riik on vaevelnud poliitilises kriisis 2015. aasta algusest saadik, mil pealtkuulamisskandaal tekitas lepitamatu tüli Zaevi partei ja Gruevski konservatiivse VMRO-DPMNE erakonna vahel. Gruevski astus möödunud aastal pärast aastakümmet võimul tagasi ja lootis erakorraliste valimistega kriisi lahendada
Zaev lubas keskenduda majandusele, avalike institutsioonide tugevdamisele ning ühinemisele Euroopa Liidu ja NATO-ga. Ta soovib alustada kõnelusi Euroopa Liidu ja NATO-ga nii kiiresti kui võimalik.
Makedoonia sai EL-i kandidaadi staatuse aastal 2005. Naaberriik Kreeka blokeeris Makedoonia liitumise NATO-ga ammuse tüli tõttu Makedoonia nime üle. Kreeklased on väljendanud ka vastuseisu selle Balkani väikeriigi ühinemise suhtes NATO-ga.
Zaev nimetas välisministriks endise läbirääkija Kreekaga Nikola Dimitrovi. Endine eurointegratsiooni minister Radmila Sekjerinska hakkab juhtima kaitseministeeriumi.
President Gjorge Ivanov oli eelnevalt keeldunud andmast Zaevile mandaati valitsuse moodustamiseks, süüdistades teda Makedoonia ühtsuse ja suveräänsuse ohustamises.
Kriis ähvardas vallandada uue rahvustevahelise konflikti, kui albaanlaste parteid nõudsid ükskõik, millise valitsusega ühinemise tingimusena albaania keele tunnistamist teise riigikeeleks. Selle järgnesid kuid kestnd meeleavaldused üle kogu riigi.
Rahvahulk ründas möödunud kuul parlamendihoonet seoses uue paramendispiikri valimisega, viga sai üle saja inimese.