President Donald Trump teatas eile, et USA taandub Pariisi kliimaleppest ja soovib alustada läbirääkimisi uue kliimapakti üle.
Blogi: USA taandub Pariisi kliimaleppest (7)
«Tänasest alates peatavad Ühendriigid mittesiduva Pariisi leppe täitmise ning drakoonilise rahalise ja majandusliku koorma, mille see kokkulepe meie riigile kaasa toob, kandmise,» teatas Trump Valge Maja Roosiaias tehtud pöördumises.
President kurtis, et lepe, mille allkirjastas tema eelkäija Barack Obama, annab teistele riikidele USA tööstuse ees ebaõiglase eelise ja hävitab ameeriklaste töökohti.
«Me lahkume, aga me alustame läbirääkimisi, et proovida, kas meil õnnestub saavutada õiglane kokkulepe. Oleks suurepärane, kui meid saadaks edu. Kui ei, siis pole midagi lahti,» lausus Trump.
President ei saa enda sõnul oma südametunnistust järgides «toetada lepet, mis karistab Ühendriike».
Asepresident Mike Pence ütles enne presidendi kõneldes, et Trump otsustas asetada esikohale ameeriklaste töökohad. Riigipea «valib Ameerika unustatud meeste ja naiste esikohale asetamise», sõnas ta.
Trumpi järgmiste sammude ajakava ja üksikasjad on endiselt lahtised, ent president kuulutas, et tegemist on ameeriklaste jaoks halva leppega ja ta täidab oma kampaanialubaduse asetad ameerika töölised esikohale.
Valge Maja teatas eelnevalt liitlastele, et Obama allkirjastas tunamullu leppe «meeleheitest».
Trump otsustas kliimaleppest lahkudes eirata USA suurfirmade tahet, kes kutsusid teda leppega seotuks jääma.
Saksamaa ja Hiina teatasid eile, et jäävad Pariisi leppele kindlaks. Kreml teatas, et Pariisi leppele pole alternatiivi. Ka India peaminister Narendra Modi on öelnud, et Delhi jääb leppest kinni pidama.
Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker kutsus varem EL-i kliimamuutuste vastases võitluses juhtrolli haarama.
Reedel ja laupäeval peetud G7 tippkohtumisel jäi USA kliimadebatis isolatsiooni. Ülejäänud kuus ühenduse liiget - Saksamaa, Prantsusmaa, Suurbritannia, Kanada, Jaapan ja Itaalia - avaldasid Pariisi lepingule tugevat toetust.
Ligikaudu 200 maailma riiki, teiste hulgas Ühendriigid eesotsas Obamaga nõustusid 2015. aastal Pariisi leppes kliimamuutuse pidurdamiseks vabatahtlikult kasvuhoonegaaside õhkupaiskamist vähendama.
Leppe eesmärk on piirata globaalne soojenemine sel sajandil «tublisti» alla kahe kraadi Celsiuse järgi tööstusrevolutsiooni eelse ajaga võrreldes. Kliimalepe kutsub riike seadma endale süsinikdioksiidi emissioonide piiramise eesmärke ja neid iga viie aasta järel uuendama.
Ühendriike kohustab lepe kärpima kasvuhoonegaaside emissiooni 2025. aastaks 2005. aastaga võrreldes 26-28 protsenti.
Uurijate sõnul kiirendaks Ühendriikide kõrvalejäämine kliimamuutusi, kuid ei lammutaks lepet.
Praegu on ainsad Pariisi kliimaleppega mitteühinenud ÜRO riigid Nicaragua ja Süüria.