:format(webp)/nginx/o/2015/08/28/4426133t1h75f2.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/06/06/6753677t1h02e2.jpg)
«Soome 100 juubeliaasta juhtmõte ÜHESKOOS on tõeliselt inspireeriv,» kiidab Soome Instituudi juhataja Anu Laitila. Ta kinnitab, et midagi nii suurt ja laiahaardelist ei ole instituudi ajaloos varem sündinudki.
Soome Instituudi juht: midagi sellist ei ole instituut varem kunagi teinud!
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Muidugi käib jutt 10. juunil Tallinnas arvatavasti näitusest «100 Soome asja» ning õhtul Vabaduse platsil kõlavast kontserdist, kus Eesti ja Soome artistid laulavad üheskoos ja teineteise laule.
«Muidugi on uhke tunne, et oleme saanud oma võimekust proovida ja Soome juubeliprogrammi oma jälje jätta,» särab ta.
Suurim väljakutse ja töömahukaim ettevõtmine juubeliprojekti puhul on olnud Laitila sõnul rahastajate leidmine.
Raha küsides unustame ju sageli teiste huvid ja keskendume oma vajadustele
«Nüüdseks oleme tõesti saanud päris ainulaadse kogemuse ja kinnitan – raha küsimine on oskus ja töö omaette,» naerab Laitila nüüd ja kiidab samas kõiki Eesti-Soome ühisettevõtte taustaga toetajaid.
«Vähemalt sada meili olen saatnud ja viiskümmend kohtumist on tehtud selleks, et leida need kümmekond, kes lõpuks õla alla panid,» tunnistab Laitila.
Kui kergelt aga rahakoti rauad lõpuks avanevad?
«Kuldse kesktee leidmisel pole see keeruline, ent nõuab oskust kuulata alati ka võimaliku koostööpartneri soove. Raha küsides unustame ju sageli teiste huvid ja keskendume oma vajadustele,» teab Laitila. Ta lisab, et mõnele äripartnerist toetajale on olnud auasi teha koostööd just riigi juubeliaasta programmi raames ja Soome 100 kui brändiga.
«Isiklikult loodan väga, et kultuuri ja ärisektori koostöö on kasvav trend, sest see on võimas potentsiaal mis tahes riigile igal ajal,» arutleb ta.
Kontserdi ja näituse eelarve on mõlemad ületanud 100 000 euro piiri. 60 protsenti neist summadest on instituut saanud katta erasektorist leitud ettevõtlusparterite või erinevate Soome tegutsevate fondide toetusel.
N-ö seemneraha andis muidugi alguses ka riik ehk siis Suomi 100 programmirahastusest ning Soome haridus- ja teadusministeeriumist.
«Soome suurpäev Eestis on meid ka organisatsioonina täiesti uuele tasandile viinud,» kiidab juhataja. Ning rõhutab, et selline areng on õnnestunud ennekõike seetõttu, et 2017 on Soome juubeliaasta.
Soome asjade ja esemete näitus on publiku hulgas soojalt vastu võetud. Helsingi Disainimuuseumis märtsi lõpus avatud ekspositsiooni külastas üheksa nädala jooksul ühtekokku enam kui 22 000 külastajat. Veebilehele seatud näitusel on registreeritud ühtekokku enam kui 30 000 külastust.
Nädalavahetustel seisti suisa järjekorras. Lisaks soomlastele ja eestlastele käis ajaloolisi esemeid uudistamas rekordiline arv jaapanlasi.
/nginx/o/2017/06/06/6753675t1h7e10.jpg)
Nüüd jõuab ekspositsioon Tallinnas – Maarjamäe lossi tallihoones 10. juunist kuni 20. augustini k.a – , siit edasi liigub Oslosse, seejärel Madridi ja lõpuks, 2018. aasta kevadel saab näitust näha ka Riias.
Kuidas näitus Eestis ja mujal vastu võetakse, seda näitab aeg. Ent Laitila sõnul pole huvipuudust ilmselt karta vaja, sest kõiki neid riike seob ühiselt mõistetav ajalugu, disainitunnetus ja oskus tarbeesemetest lugu pidada.
Näituse idee muide on pärit Anu Laitila enda Helsingi kodust.
«Igal soomlasel on ju kodus Iittala, Arabia või Aalto tarbedisaini. Või kui on peres lapsi, siis on kindlasti vähemalt üks paar Kuoma saapaid ja mõni Marimekko riideese,» loetleb ta. Ning tunnistab siis, et tõuke igapäevaste esemete märkamiseks sai ta British Museumi näitusest A History of the World in 100 objects.
Nii hakati koos näituse kuraatoritega Anna Kortelaineniga koostama nimekirja esemetest, mis kannavad iseseisvuse märki, tähistavad soomlase argipäeva ning väärivad kohta saja eksponaadi hulgas.
Nii näeb näitusel mõnd üliharuldast eset – näiteks president Urho Kaleva Kekkoneni portfelli, maarjakasest ja hõbedast valmistatud tõrvikut, millega legendaarne jooksja Paavo Nurmi Helsingis 1952. aastal olümpiatule süütas või hõbedast disainkaelaehet, mille Star Warsi filmisarja fännid ilmselt ka ära tunnevad.
Anu Laitila jaoks on kõige soomlaslikum tarbeese seotud ennekõike argipäevaga ning kasutuses nii tööl kui ka kodus.
«See on Aino Aalto joogiklaas, just see läbipaistev valge klaas ja selline selge, lihtne vorm,» avaldab Laitila.
«Ja kuna mul on praegu ka väikesed lapsed, siis on kõige soomlaslikumad esemed minu jaoks laste lörtsi-, pakase- ja vihmariided. Need kõik on ülivajalikud Soomes, sest lasteaias ollakse õues iga ilmaga. Kuid Eestis pole neid väga vaja olnud, sest lapsed on kehvema ilmaga alati toas,» täheldab kaks aastat perega Eestis elanud Laitila.
/nginx/o/2017/06/06/6753683t1hcdbc.jpg)
Lõputu areng ja vajadus liikuda igal tasandil on Laitila jaoks ka instituudi juhina tähtis.
Veel umbes seitse aastat tagasi oli Soome Instituudi roll tubane ja piisas, kui ilusad pildid seina pandi.
Nüüd on aga oluline, et tegevust jaguks ennekõike väljapoole instituudi koosolekutuba.
Olgu selleks või hiljutised kirjandusfestivalid Prima Vista ja HeadRead – mõlemal festivalil olid Soome kirjanikud ja soomlus kui mõtteviis ning kogemus esindatud.
Kirjandus ja tõlkimine on Laitilale iseäranis olulised teemad olnud. Ta on toimetanud soome keelde tõlgitud Eesti luule antoloogia «Kivikuu» (2002) kui ka Hasso Krulli luulekogu «Meter ja Demeter» (2009) ning Jaan Unduski näidendi «Goodbye Vienna» (2007).
Kuid kas eestlastel Soome vastu ikka huvi jagub?
Laitila noogutab innukalt. Ning toob näiteks kasvõi selle kõige elementaarsema: soome keel ja kirjandus on Eesti (kooli)õpilaste ja lugejaskonna hulgas jätkuvalt tõusutrendis.
«Soome Instituudi üks olulisi eesmärke on saada soome keel Eesti riigieksamite hulka,» täpsustab ta tulevikuplaane.
Juubeliaasta jooksul on oma koha leidnud ka uus sündmustesari «100talks», mis toob Soomest Eestisse loenguid ja esitlusi pidama terve rea oma ala asjatundjad. Ning mis peamine – valdkonniti väga erinevaid proffe alates tantsust ja kultuurikorraldusest logistika ja majanduseni välja.
«Kui meil oleks selle jaoks oma kindel eelarve, jätkaksime sellist vahendamist ja otsimise-leidmise liini veel pikalt,» usub diplomeeritud kultuurikorraldaja.
Laitila tunnistab, et seekord on saanud juubelirahastuse toel täita vaid neljandiku laekunud sooviavaldustest.
Ent lootus jääb. Sest läbirääkimiste ja kompromisside kunsti juba tänu juubelikontserdile ja näituse korraldamisele valdav Laitila on tulevikusihi seadnud. Oleks nüüd vaid neid, kes olulisele ettevõtmisele üheskoos õla alla panevad. Sest areng on ju ei rohkem ega vähem kui rahva ja riigi huvides!
10. juunil toimub Tallinnas suur «Soome 100» teemapäev.
Iseseisvuse sajanda sünnipäeva puhul tähistab Soome Eestiga üheskoos sünnipäeva nii, et kutsub sajad võistkonnad jalgpalli mängima, avab Maarjamäel igaüht puudutava näituse, pakub Telliskivi tänavatoidufestivalil Soome sõrmetoitu ning laseb laululgi kõlada.
Tiheda päeva peasündmus algab Vabaduse väljakul õhtul kell 18, mil kolmetunnise kontserdi jooksul astuvad lavale Eesti ja Soome üle maa ja riigipiiride tuntud artistid.
Soome 100 teemapäevast võtavad üheskoos osa ka naabermaade presidendid Sauli Niinistö ja Kersti Kaljulaid ning peaministrid Juha Sipilä ja Jüri Ratas.