ELi ülemkogu: hoiustajaid ja finantssüsteemi tuleb toetada

Peaminister Andrus Ansip koos Euroopa komisjoni juhi Jose Manuel Barrosoga Brüsselis ELi ülemkogul. Foto: Reuters / Scanpix

Täna Brüsselis lõppenud Euroopa Liidu tippkohtumisel väljendasid liidu liikmesriikide valitsusjuhid ja riigipead oma otsusekindlust tegutseda ühtselt selle nimel, et kaitsta nii Euroopa finantssüsteemi kui hoiustajaid.

«Meie kõigi huvides on, et usaldus ja tasakaal maailma finantsturgudel taastuks,» ütles peaminister Andrus Ansip. „Siin peavad kõik liikmesriigid näitama üles ühtsust ning rakendama erinevaid meetmeid koordineeritult. Üksnes nii on meil võimalik tulemusi saavutada.»

Euroopa Ülemkogu tervitas abinõusid, mida Euroopa Keskpank ning liikmesriikide keskpangad on finantskriisi puhkemisest saadik rakendanud. Samuti kutsuti liikmesriike tagama, et abinõud finantsinstitutsioonide toetamiseks peavad käima käsikäes abinõudega, mis on mõeldud tavakodanike kaitseks.

Ansip avaldas lootust, et seni vastu võetud meetmed olukorra leevendamiseks rahandusmaailmas hakkavad vilja kandma ning Euroopa Liit saab keskenduda tulevikku suunatud küsimustele, nagu hoiuste tagamise süsteemide ühtlustamine, järelevalve süsteemide tõhustamine jne. Ta rõhutas, et ainuke võimalus tagada tänases finantsmaailmas tõhus järelevalve on koostöö.

«Toimunu on näidanud, et Euroopa Liidu senised koostöömehhanismid ei olnud päris valmis sellise kriisi haldamiseks. Vaja on rohkem koostööd ning seniste regulatiivsete ja järelevalvestruktuuride ümbervaatamist,» märkis Ansip.

Energiapoliitika valdkonnas pidas peaminister eriti oluliseks ülemkogu toetust Euroopa Komisjoni algatusele koostada tegevuskava elektrivõrkude kiiremaks ühendamiseks Läänemere piirkonnas. Veel enne selle aasta lõppu koostatakse selleks töögraafik.

«Energiajulgeolek on Euroopa Liidu  prioriteediks. Mul on hea meel tõdeda, et Euroopa Komisjon on kuulda võtnud Balti riikide muret energeetilise isoleerituse pärast ning asunud tegutsema selle nimel, et ühendada meie piirkond ülejäänud Euroopa Liidu energiaturuga,» ütles Ansip.

Küsimus, kuidas tuua Balti riigid välja energeetilisest isolatsioonist, oli eraldi teemaks ka Eesti, Läti, Leedu, Soome, Rootsi, Taani ja Poola valitsusjuhtide kohtumisel Euroopa Komisjoni presidendi Jose Manuel Barrosoga vahetult enne ülemkogu üldkohtumist.

Ansipi sõnul kinnitas Barroso kohtumisel selgelt, et arvestades Balti riikide eraldatust ülejäänud võrkudest nõuab see küsimus kiireid ja tõhusaid tegusid.

Ülemkogu kinnitas taas eemärki jõuda detsembris koostöös Euroopa Parlamendiga kokkuleppele kliimapaketi suhtes.

«Paketi vastuvõtmine on oluline pikaajaliste investeeringute planeerimiseks,» ütles Ansip. „Praegune olukord finantsturgudel ei saa olla vabanduseks tegevusetusele kliimamuutuste vastases võitluses.»

Ülemkogul arutati ka Venemaa sõjalise tegevuse tagajärgi Gruusias ning Euroopa Liidu ja Venemaa suhteid sellega seoses. Euroopa Liidu liidrid tõdesid, et Vene väed on lahkunud suurest osast Lõuna-Osseetia ja Abhaasiaga piirnevatelt aladelt. Vägede väljaviimine on samm 12. augusti ja 8. septembri kokkulepete täitmisel.

Euroopa Komisjonil paluti jätkata Euroopa Liidu ja Venemaa suhete põhjalikku hindamist. Selle tulemusi võetakse arvesse Venemaaga uue partnerluslepingu üle peetavate läbirääkimiste võimalikul jätkumisel.