/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2017/06/09/6763127t1hd2cf.jpg)
Saudi Araabia ja selle liitlased avaldasid neljapäeval isikute ning ettevõtete ja organisatsioonide nimekirja, mida peavad seotuks Katariga ja riigile esitatud terrorismisüüdistustega.
Saudi Araabia ja selle liitlased avaldasid Katari kriisiga seoses terrorisminimekirja
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
"See nimekiri on seotud Katariga ja toob välja sinna kantute kahtlase tegevuse osutades Katari poliitika kahesusele," kirjutati Saudi Araabia, Araabia Ühendemiraatide, Egiptuse ja Bahreini ühisavalduses.
Saudi Araabia, Egiptus, Bahrein ja Araabia Ühendemiraadid süüdistasid esmaspäeval Katari terrorismi toetamises.
"See näitab, et Katar teatab ühelt poolt võitlusest terrorismiga ning teisalt toetab erinevaid terroriorganisatsioone," märgiti avalduses.
Nimekirjas on 59 üksikisikut, kelle seas Sa'd al-Ka'bi ja Abd al-Latif al-Kawari, kes on rahvusvaheliselt terrorismi rahastajatena juba varasemalt teada ja kelle vastu on Katari võimud USA välisministeeriumi andmetel juba samme astunud. Nimekirjas on ka 12 ettevõtet ja organisatsiooni.
Katari välisminister šeik Mohammed bin Abdulrahman Al-Thani ütles neljapäeval, et mitte kellelgi pole õigust sekkuda Katari välispoliitikasse ning diplomaatilisele kriisile teiste araabia riikidega puudub "sõjaline lahendus".
Araabia Ühendemiraadid, Bahrein, Egiptus ja Saudi Araabia teatasid 5. juunil diplomaatiliste sidemete katkestamisest Katariga ning andsid korralduse sulgeda Katari lennukitele ja laevadele kõik lennujaamad ja sadamad. Hiljem teatasid suhete katkestamisest Katariga ka Jeemeni rahvusvaheliselt tunnustatud valitsus, Maldiivid ja Liibüa idaosas tegutsev rahvusvaheliselt tunnustamata valitsus. Tšaad kutsus neljapäeval oma suursaadiku Katarist tagasi. Oma saadikud on Tšaadist tagasi kutsunud ka Senegal ja Mauritaania.
Tegemist on regiooni suurima diplomaatilise kriisiga pärast 1991. aastal toimunud Lahesõda.