Europoli ülevaade: milliste ekstremistidega on Euroopa kõige rohkem hädas?
Täiendatud 14.13

Kaader äärmusrühmituse ISIS propagandavideost, kus on kasutatud ka noorukit. Europoli teatel etendavad rünnakutes aina suuremat rolli naised, lapsed ja noored.

FOTO: SIPA/Scanpix

Euroopa Liidus on viimase kahe aastaga džihadismi ja sellega seotud tegevuste tõttu kinni peetud kahtlusaluste arv pea kahekordistunud, selgub ühenduse politseiagentuuri Europol eile avaldatud raportist (ingliskeelset ülevaadet saab lugeda siit).

Iga-aastasest ELi terrorismiolukorra ja -trendide raportist selgub, et möödunud aastal peeti ühenduse riikides džihadistliku terrorismiga seotud kuritegude tõttu kinni 718 kahtlusalust, 2014. aastal oli sama näitaja 395.

Kuigi kinni peetud kahtlusaluste arv suurenes, siis aset leidnud terrorirünnakute arv langes 2014. aasta 17 rünnakult 2016. aasta 13-le. Seejuures kuute viimast rünnakut seostatakse äärmusrühmitusega ISIS.

Edukad või ennetatud rünnakud, mille sooritajad on lääneriikide naised, võivad olla inspiratsiooniks ka teistele.

62-leheküljelises raportis toodi esile, et aina suuremat rolli etendavad rünnakutes naised, lapsed ja noored.

«Lääneriikides tegutsevad naisdžihadistid tunnetavad, et terrorirünnakutes operatiivrolli täitmisel on neil meestest vähem takistusi ning et edukad või ennetatud rünnakud, mille sooritajad on lääneriikide naised, võivad olla inspiratsiooniks ka teistele,» öeldi dokumendis.

Ühendkuningriigis džihadismiga seoses kinni peetutest oli iga neljas naine. Võrreldes 2015. aastaga tõusis näitaja 18 protsenti, lisas Europol.

Džihadismiga seoses peeti 2016. aastal enim kahtlusaluseid kinni Prantsusmaal. Riigis kinni peetud 456 kahtlusalusest pea kolmandik olid 25-aastased või nooremad.

Meedikud abistamas 2015. aasta novembris Pariisi terrorirünnakus kannatada saanud inimest. Foto: THIBAULT CAMUS/AP/Scanpix

FOTO: Thibault Camus/AP/Scanpix

Kokku oli Euroopas raporti järgi 142 ebaõnnestunud, nurjatud või aset leidnud terrorirünnakut, mille sisse on arvutatud ka islamivõitlejate toime pandud rünnakud, ütles Europol. Üle pooled neist leidsid aset Ühendkuningriigis.

Möödunud aastal hukkus Euroopas terrorirünnakutes 142 inimest, neist 135 said surma islamivõitlejate rünnakutes, öeldi raportis.

See suurendas Euroopa riikides arusaama, et valitsused peavad tegema rohkem koostööd luureandmete jagamises, ütlesid julgeolekuametnikud.

Samas rõhutati raportis, et kõik terrorirünnakud pole inspireeritud džihaadist. Enamuse teistest rünnakutest sooritasid Europoli teatel etnorahvuslased ja separatistlikud äärmuslased.

«Dissidentlikud vabariiklikud rühmitused Põhja-Iirimaal olid seotud 76 rünnakuga,» mis päädisid kokku 123 kinnipidamisega, öeldi dokumendis.

Rahutused 2013. aastal Põhja-Iirimaa pealinnas Belfastis. Kunagine konfliktipiirkond pole tänaseni rahunenud. Foto: Cathal Mcnaughton/REUTERS/SCANPIX

FOTO: Cathal Mcnaughton/REUTERS

Briti võimud tõstsid mullu mais ohutaset Põhja-Iirimaal aset leidnud terroristlike vahejuhtumite tõttu mõõdukalt märkimisväärsele tasemelt, mis tähendab, et rünnakut peetakse väga võimalikuks, lisas Europol.

Kokku peeti 2016. aastal terroristlike tegevustega seoses kinni 1002 inimest.

Stockholmi terrorirünnakus hukkunute mälestuseks toodud lilled. Foto:

FOTO: Philip O'Connor/REUTERS/SCANPIX

Rootsis võib olla tuhandeid islamiäärmuslasi

Rootsis võib olla tuhandeid islamiäärmuslasi ja nende arv on viimastel aastatel plahvatuslikult kasvanud, teatas Rootsi kaitsepolitsei Säpo juht Anders Thornberg täna.

«Me pole taolist arengut iialgi varem tuvastanud. Võib öelda, et see arv on tõusnud sadadest tuhandeteni,» lausus Thornberg uudisteagentuurile TT.

Säpo hinnangul oli 2010. aastal riigis islamiäärmuslasi umbes 200. Nende hulgas võib olla inimesi, kes on äärmusrühmitustega ühenduses, aga ka neid, kes toetavad äärmuslasi, värbavad rühmitustesse uusi võitlejaid ja koguvad neile raha. Thornberg rõhutas, et arvu suurenemisest hoolimata on vaid üksikud sellised, kes soovivad või on valmis tegema terrororirünnakut.

Kõige rohkem on islamiste Säpo andmetel Stockholmis, Göteborgis, Malmös ja Örebros.

Islamiäärmuslike vaadetega inimeste kiire kasvu taga on Thornbergi sõnul peamiselt äärmusrühmituse ISIS propaganda. Lisaks on sõjad Iraagis ja Süürias ühendanud islamiäärmuslasi viisil, mida varem pole esinenud.

«Varem olid meil küll mitmed kogukonnad - radikaliseerunud Põhja-Aafrikas, Lähis-Idas ja Somaalias -, kuid nad olid üksteisest eraldi,» lisas ta.

Säpo saab iga kuu umbes 6000 terrorismi või äärmusrühmitustega seotud vihjet. Viie aasta eest oli näitaja 2000.

Tagasi üles